Vajad abi?

Lastekaitse Liitu saadetud e-kirjad ja telefonikõned algavad sagedasti sõnadega: „Mul on mure. Palun aidake!” Lastekaitse Liidu töötajad on esitatud küsimustele vastanud või soovitanud, kelle poole peaks pöörduma.

Tihti arvatakse, et Lastekaitse Liit teeb praktilist lastekaitsetööd või peab järelevalvet lastekaitsetöötajate üle. Nii see ei ole, Lastekaitse Liit ei tegele üksikjuhtumite lahendamisega. Lastekaitse Liit on mittetulundusühing, mis annab kohalike omavalitsuste poolt tehtavale lastekaitsetööle lisaväärtust. Vastavalt lastekaitse- ja sotsiaalhoolekande seadusele on lastekaitse ja hoolekande korraldamisel võtmeroll valla- või linnavalitsusel ja seal töötaval ametnikul (lastekaitsetöötaja või lastekaitse ülesandeid teostav sotsiaaltöötaja). Kontaktid leitavad valla- või linnavalitsuse kodulehelt. Esmalt peaks sinna pöörduma.

Aeg-ajalt juhtub, et kohalikust omavalitsusest saadava abi (teenuse) suhtes ollakse rahulolematud ja kriitilised või saadud vastus ja informatsioon pole meeltmööda. Sellisel juhul soovitame pöörduda Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksusesse. Neilt saab ka vastuse lastekaitsega seonduvatele küsimustele. 

Aga kui ei söanda või ei soovi oma murest ametnikele rääkida, siis võite helistada Lastekaitse Liidu telefonil 631 1128 või kirjutada e-posti aadressil liit[ät]lastekaitseliit.ee. Püüame anda teavet, kust, kellelt ja millist abi on võimalik saada. Kui me kohe ei oska vastata, siis otsime teavet ja helistame tagasi.

Piiriüleste vaidluste korral aitab lahendust leida Euroopa justiitskoostöö võrgustik, mille liige on Eesti alates Euroopa Liiduga liitumisest. Vaata Euroopa Komisjonis valminud eestikeelset võrgustiku tööd selgitavat videot. Piiriülese (rahvusvahelise) lastekaitse üksikjuhtumi korral on tegemist olukorraga, kus abivajav laps või üks lapsevanem on pärit, resideerus või elab endiselt välismaal. Piiriülest lastekaitsejuhtumit korraldab lapse viibimiskoha järgne lastekaitsetöötaja. Nõu saamiseks pöörduda:

Kõikidel inimestel on kohustus teavitada, kui nad märkavad abivajavat last. Abivajava lapse puhul on ohus tema heaolu või on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes. Teavitada tuleb kohaliku omavalitsuse üksust (lastekaitsetöötajat) või lasteabi telefoni 116 111. (lastekaitseseadus § 27)

Kõikidel inimestel on kohustus teavitada, kui nad märkavad ohus olevat last viivitamatult hädaabinumbril 112. Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Hädaohu korral on lapse abivajadus niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatut sekkumist, et ohtu ära hoida või lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik lapse kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse. Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.

Lühinumbri 116 111 eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist.

Täiendavalt loe SIIT ning Lasteombudsmani koduleheküljel olevast juhendist “Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse”.


TASUTA JURIIDILINE NÕUSTAMINE

MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Eesti Advokatuuriga nõustab perekonnaõigust puudutavates küsimustes Hea nõu lastega peredele projekti raames.