Lapse osalemine pereelus (2015)

17. märts 2017

Uuring „Lapse osalemine pereelus“ on 2008. aastal läbiviidud arvamusküsitluse kordusuuring, mille eesmärk oli selgitada välja laste osalus pereelus, vanemate kasvatuspraktikad (sh karistusviisid), laste arvamus selles osas ning muutused antud küsimustes nii praktikas kui ka hoiakutes võrreldes 2008. aastaga.

Käesoleva uuringu näol on tegu jätkuga MTÜ Lastekaitse Liit poolt eelmistel aastatel läbiviidud uuringutele “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”  (2013, osales 688 last) ja „Laste ja noorte osalus ja kaasamine koolis“  (2014, osales 1787 last), mille eesmärk oli kaardistada laste osalusvõimalused erinevates keskkondades ja laste arvamuse väljaselgitamine.

Kokku osales uuringus 500 last vanuses 13-14 eluaastat, kellest 338 olid eesti ja 162 vene emakeelega (kaasatud olid nii puudega ja asenduskodudes elavad lapsed kui ka majanduslikes raskustes olevate perede lapsed). Soolises lõikes: 236 mees- ja 264 naissoost vastajat. Küsitlus viidi läbi ajavahemikus mai-oktoober 2015. Lastel oli võimalik küsitlusele vastata eesti või vene keeles. Analüüs sisaldab endas laste arvamusi ja ettepanekuid üle Eesti.

Positiivne on tõdeda, et lisaks laste üldise rahulolu tõusule arvestatakse võrreldes 2008. aastaga peredes laste arvamusega oluliselt rohkem. Samas on vähenenud perede arv, kus igapäevaelu reeglid lepitakse kokku kõikide pereliikmete arvamusi arvesse võttes (vastavalt 45% ja 39%) ja suurenenud vanemate otsustamise osakaal. Sarnaselt 2013 ja 2014 läbiviidud uuringutele ilmneb, et lapsed soovivad osaleda otsustusprotsessides, mis puudutavad neid ennast kui ka neid ümbritsevat keskkonda. Lapsed peavad vajalikuks, et neil oleks võimalik oma arvamust perekonnas avaldada ja et nende arvamusega perekonnas arvestatakse.

Võrdluses 2008. aasta tulemustega selgub, et käesoleval ajal reageerivad vanemad laste heale käitumisele rohkem kiitmise (vastavalt 59% ja 52%) ja kallistamisega (27% ja 19%), samuti autasustavad (vastavalt 23% ja 11%), teevad kingitusi (vastavalt 16% ja 12%) rohkem. Samas vanemad ka ootavad oma lastelt rohkem (vastavalt 19% ja 11%). Hoolimata asjaolust, et võrreldes 2008. aastaga on laste suhted vanematega paranenud (sh vanemad räägivad lastega rohkem nende muredest) on paraku suurenenud ka nende laste arv, kellel ei ole oma murega kellegi poole pöörduda (12% venekeelsetel lastel ei ole oma probleemidega kellegi poole pöörduda, eestikeelsetel vastav näitaja 3%), ning käesoleval ajal on füüsilise karistusega elu jooksul kokku puutunud 2% rohkem lapsi kui 2008. aastal.

MTÜ Lastekaitse Liit on väga tänulik kõikidele uuringus osalenud lastele ja nende juhendajatele. Suured tänud kõigile, kes uuringu valmimisesse panustasid, sh nii levitamise kui ka küsitluse läbiviimise osas. Uuringu valmimist toetas Sotsiaalministeerium läbi Hasartmängumaksu Nõukogu ja Harju Maavalitsus.

Tutvu küsitluste tulemustegaKokkuvõte uuringust Lapse osalemine pereelus

Loe lähemalt uuringut tutvustavat artiklit ajakirjas Sotsiaaltöö 4/2016 siin