Lapse õigused 2022-2023

14. detsember 2023

Peatükk kogumikust “Inimõigused Eestis 2024”, Eesti Inimõiguse Keskus (2023)

Helen Saarnik

Võtmeteemad

  • Pööratakse kõrgendatud tähelepanu laste ja noorte vaimsele tervisele.
  • Positiivne seadusemuudatus tõstis laste seksuaalse enesemääramise eapiiri.
  • Suurima probleemina joonistub välja ebavõrdsuse suurenemine.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengud

Möödunud ja veel käimasolevad kriisid on laste ja perede nii vaimset kui ka materiaalset heaolu kahjustanud ning tekitanud ühiskonnale tervikuna uusi väljakutseid.[1] Ärevust tekitab sõda Ukrainas ja kõrge inflatsioon.[2] Toimetulekutoetust vajavate perede arv tõusis 2022. aastal mitu korda. Tähelepanuväärne ja murettekitav on asjaolu, et kui varem on töötus olnud üks abivajaduse põhitegureid, siis 2022. aastal töötutega perede osa toetusesaajate hulgas langes, kuid lastega perede osakaal tõusis.[3]

Lisaks tegeleme endiselt COVID-19 kriisi tagajärgedega – piirangud on jätnud lastele ja noortele negatiivse jälje ja nende vaimne tervis halvenenud.[4] Laste ja noorte vaimse tervise ja heaolu tagamisel mängivad rolli erinevad keskkonnad, mistõttu on oluline, et ka kooliväline aeg oleks sisustatud turvaliste, sealhulgas ka arengut ja tervist toetavate tegevustega. Paraku kogevad ääremaal elavad lapsed järjest süvenevat ebavõrdsust ja ilmajäetust, kui nende kodukohast kaob järjekordne võimalus huvihariduseks, kuna riik ja omavalitsus ei leia lahendust selle rahastamisel.[5]

Laste ja noorte vaimse tervise halvenemisega seonduv on olnud õnneks tõukeks ka mitmele lootustandvale algatusele. Aruandeperioodil loodi Sotsiaalministeeriumisse vaimse tervise osakond[6], ilmus Eesti inimarengu aruanne vaimse tervise ja heaolu teemal[7] ning valmis vaimse tervise tegevuskava 2023–2026[8].

Lisaks kinnitati Heaolu arengukava 2023–2030[9], mis keskendub vanemahariduse edendamisele, peresõbralikuma keskkonna loomisele ja lastekaitsekorralduse uuendamisele. Oluline on, et riik leiaks arengukava eesmärkide täitmiseks vajalikud finants- ja inimressursid.[10]

Loodi riiklik perelepitussüsteem ja lahkuminevatel vanematel on nüüd tasuta võimalus lahendada hooldusõigusküsimusi kohtuväliselt, mis loodetavasti toob kaasa ka kiirema ja kõiki osapooli säästvama lahenduse, teenides ennekõike lapse parimaid huve.[11]

Kasvanud on Sotsiaalkindlustusameti (SKA) laste heaolu osakond, kuhu on loodud ka ennetustalitus.[12] Lisaks avati Pärnus neljas lastemaja, kust saavad abi seksuaalselt väärkoheldud või kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed.[13]

Seadusandlikud arengud

Juhindudes ÜRO lapse õiguste konventsiooni[14] (LÕK) üldpõhimõtetest, suundub ka Eesti riik järjest lapsesõbralikuma ja lapse õigusi austava ühiskonna poole. Samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm ühiskonna avatuse ja võrdõiguslikkuse poole, mille tulemusel on ka samasoolistel abielupaaridel võrdne võimalus lapsendamiseks.[15] Seejuures on oluline suurendada selgitustööd nii koolides, aga ka teistes, sh koolieelsetes asutustes ning juhinduda LÕKi artiklis 2 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõttest, mis keelab lapse diskrimineerimise nii tema enda kui ka tema vanemate või seaduslike hooldajate tunnuste alusel.[16]

On positiivne tõdeda, et üle kümne aasta kestnud arutelu laste seksuaalse enesemääramise eapiiri osas sai positiivse lahenduse ja 2022. aastal jõustus seadusemuudatus, mille järgi ei tohi täiskasvanu alla 16-aastasega seksuaalsuhtesse astuda.[17] Lisaks jõustus ka muudatus, mille järgi saavad abielluda üksnes täisealised isikud.

Tõsteti peretoetusi ja alates 2024. aastast suureneb ka elatisabi.[18] Kui ebakindlatel aegadel peaks peredele kindlustunnet pakkuma perepoliitika oma turvalisuse ja stabiilsusega, siis aruandeperioodil mitmeid kordi muudetud perehüvitiste seadus ja perekonnaseaduse muutmise seadus seda ei teinud ning ei pakkunud ühest tuge kõigile lastega peredele.[19]

On tervitatav, et võeti vastu seadusemuudatused[20] eestikeelsele õppele üleminekuks, kuid muret teeb kvalifitseeritud ja eesti keelt valdavate õpetajate, õppevahendite ning lapsevanemaid sujuvas üleminekus toetavate lahenduste puudus.[21]

Statistika ja uuringud

Eesti Vabariik esitas 2023. aastal ÜRO Lapse Õiguste Komiteele Eesti Vabariigi kombineeritud viienda kuni seitsmenda perioodilise aruande LÕKi kohta[22] tuginedes perioodi 2017–2022 tegevusele. Aruanne oli vastuseks 2021. aastal komitee poolt esitatud tähelepanekutele.[23] Riigi aruandele lisaks esitavad omad kommentaarid lapse õiguste saadikud[24], Õiguskantsleri Kantselei ja MTÜ Lastekaitse Liit, kaasates ka teisi vabaühendusi.

Seoses riigi ühe eesmärgiga uuendada lastekaitsekorraldust Eestis, viidi läbi ”Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs”[25], millele tuginevalt on 2023. aastal Sotsiaalministeeriumil kavas esitada lastekaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus.

Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonile 116 111 pöörduti 2022. aastal 16 133 korral. Peamised pöördumise teemad olid väärkohtlemine (23%), lapse kasvatamise küsimused (18%), lapse vaimne tervis ja heaolu (12%), suhted (10%) ja hooldusõigus (7%). Lapsed pöördusid 2022. aastal lasteabisse 2745 korral, suitsiidimõttega lapsi pöördus 184.[26]

Lootustandvad ja head praktikad

On positiivne, et Eestis luuakse juurde Perepesasid, mis on kogukondlikud ennetus- ja peretöökeskused, et arendada süsteemset ja koordineeritud ennetustööd ning korraldada varajast märkamist lapseootel ja väikelastega perede seas kohalikul tasandil.[27] Samuti edendatakse SKA lasteabi teenust ning alates 2023. aasta suvest nõustab SKA lasteabi ka eesti ja vene viipekeelseid kliente, mis tagab parema teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi rohkematele sihtgruppidele.[28]

Aruandeperioodil on jätkunud ka uute hooldusperede värbamiseks mõeldud kampaaniad.[29] Kuigi hooldusperesid on endiselt veel vähem kui vajadust, paigutati hooldusperedesse 2022. aastal 52 last ehk 18 last rohkem kui aasta varem.[30] Samuti on positiivne, et jätkub 2020. aastal alguse saanud kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse projekt.[31]

Lastega ja laste heaks töötavaid spetsialiste märgatakse ja tunnustatakse ühiskonnas järjest rohkem ning ka President Karis on tunnustanud Valgetähe teenetemärgiga mitmeid spetsialiste, nende hulgas laste õiguste edendaja ja avalikkuses laste vaimse tervise murede esiletooja Helika Saar[32], erivajadustega laste hariduse edendaja Ana Kontor ja kiusamisvaba kooli eestvedaja Kristiina Treial[33].

Olulisemad avalikud arutelud

Põhiseaduse kohaselt on lasterikaste perede kõrval õigus erilisele hoolele ka puudega inimestel ja nende lähedastel. Paraku oleneb puuetega laste õiguste kasutamine otseselt nende vanemate võimetest ja pole seetõttu kõigile võrdselt tagatud.[34] Neid lapsi ei kaitsta piisavalt diskrimineerimise eest, neid ei kaasata ega abistata piisavalt ning nende juurdepääs haridusele on piiratud.[35] Seetõttu tekitas meelehärmi olukord, kui sooviti muuta ühistranspordiseadust ja sellega kavatseti kaotada kommertsvedajate kohustus vedada tasuta haavatavatesse gruppidesse kuuluvaid sõitjaid, sh kuni 16-aastaseid puudega lapsi.[36]

Trendid ja tulevikuvaade

2021. aastal ühines Eesti koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega lastegarantiiga.[37] 2022. aastal esitati Euroopa Komisjonile Eesti lastegarantii tegevuskava 2023–2030[38], kus üheks nimetatud tuleviku väljakutseks on ligipääs vaimse tervise teenustele ning Ukraina sõjapõgenike ja nende laste abistamine. Jätkuvateks probleemideks on perepõhise asendushoolduse aeglane kasv[39], regionaalne ebavõrdsus teenuste, sh huvihariduse kättesaadavuses[40], kiusamise kõrge tase[41], e-sigarettide liiga hõlbus kättesaadavus ja sellega kaasnev veipimise pandeemia.[42] Lisaks teeb endiselt muret Eesti laste vähene liikumine ning sellest tulenev rasvumine.[43]

Lastesõbraliku Eesti loomisel on veel palju teha ja on oluline, et lapsed ei oleks enam edaspidi poliitvõitluse objektiks, nagu nad käesoleval aruandeperioodil paraku korduvalt olid.[44]

Juhtumikirjeldus

“Väga tahaks mõnes huviringis käia, aga ei saa. Raha ei jätku kõige jaoks, vahel isegi kõht tühi. Narritakse, kiusatakse, tehakse lolliks. Ma ei julge teistest erineda.” Nii vastasid kaks 6.–9. klassi last ühes Eesti koolis korraldatud küsitluses õnnetunde ja selle takistajate kohta. Me ei tea, kas need kaks last on oma pere esimesed, teised või kolmandad lapsed, kas nad olid üksikvanema, kahe vanemaga või eestkosteperest – aga sellel ju polegi tähtsust. Iga laps on oluline, sõltumata tema sünnijärjekorrast, leibkonnatüübist ja elukohast. Oluline on, et ühegi lapse õnnetunne ei oleks takistatud, et ühestki lapsest ei saaks nn kadunud või tõrjutud noor.

Soovitused

  • Suurendada lastele ja noortele suunatud vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
  • Laste heaolule tervikliku ja mitmekülgse vaate saamiseks on vajalik eri valdkondades ja valdkondade üleselt laste ja perede olukorda seirata ning poliitikameetmete tõhusust ja mõju hinnata.
  • Pidurdada regionaalse ebavõrdsuse kasvu, sest praegusel kriisiajal käriseb toimetuleku lõhe keskuse ja ääremaa vahel kiiresti suuremaks.

[1] Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium. 2022. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool.

[2] Sotsiaalministeerium. 2022. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: Olgem lastele toeks ja eeskujuks, kuulajaks ja nõuandjaks, 08.12.2022.

[3] Melesk, K. jt. 2022. Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju tööturuaktiivsusele ning sotsiaal-majanduslikule toimetulekule. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

[4] Haugas, S., Allemann, M., Anniste, K. 2021. COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslik mõju noortele. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

[5] Urmann, H, Tubelt, E., Remmik, M. 2023. Kohaliku tasandi noortevaldkonna rahastusotsused. Tartu Ülikool RAKE.

[6] Sotsiaalministeerium. 2022. Sotsiaalministeeriumis alustas vaimse tervise osakond, 08.06.2022.

[7] Sisask, M. (toim). 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu.

[8] Sotsiaalministeerium. 2022. Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026.

[9] Sotsiaalministeerium. 2023. Heaolu arengukava 2023-2030.

[10] Lastekaitse Liit. 2022. Arvamus heaolu arengukava 2020-2030 eelnõule.

[11] Sotsiaalkindlustusamet. Perelepitus.

[12] Sotsiaalkindlustusamet. Lastekaitsealane ennetustöö.

[13] Sotsiaalkindlustusamet. 2022. Pärnus avatakse lastemaja seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks, 17.10.2022.

[14] Riigi Teataja. 1991. Lapse õiguste konventsioon. RT II 1996, 16, 56.

[15] Riigi Teataja. 2023. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. RT I, 06.07.2023, 6.

[16] Lastekaitse Liit. 2023. Arvamus perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.

[17] Riigi Teataja. 2022. Karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine). RT I, 08.06.2022, 1.

[18] Sotsiaalkindlustusamet. Peretoetuste määrad ja maksmine.

[19] Saar, H. 2023. Kõne Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, 09.05.2023.

[20] Riigi Teataja. 2022. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek). RT I, 28.12.2022, 8.

[21] Lastekaitse Liit. 2022. Arvamus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõule 722 SE.

[22] Lapse Õiguste Komitee. Combined fifth to seventh periodic reports submitted by Estonia under article 44 of the Convention, due in 2023, CRC/C/EST/5-7, 12.06.2023.

[23] Lapse Õiguste Komitee. 2021. List of issues prior to submission of the combined fifth to seventh periodic reports of Estonia, CRC/C/EST/QPR/5-7, 17.11.2021.

[24] Õiguskantsleri kantselei. Laste raport ÜRO Lapse Õiguste Komiteele.

[25]  CIVITTA. 2022. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs.

[26] Sotsiaalkindlustusamet. 2023. Lasteabitelefoni 116 111 pöördumiste arv on jätkuvalt kasvutrendis, 07.02.2023.

[27] Lapse heaolu arengukeskus. Uute Perepesade loomine.

[28] Sotsiaalkindlustusamet. 2023. Lasteabi nõustab eesti ja vene viipekeelseid kliente üle videosilla, 27.06.2023.

[29] Kõik lood on leitavad veebilehelt hoolduspere.ee.

[30] Sotsiaalkindlustusamet. 2023. Ülevaade: 2022. aastal paigutati hooldusperedesse rohkem lapsi kui varem, aga uutelt peredelt tuli avaldusi vähem, 26.01.2023.

[31] Sotsiaalkindlustusamet. Kriisihoolduspere ja erihoolduspere.

[32] Vabariigi Presidendi Kantselei. Eesti tunnustab vabariigi aastapäeva eel teenetemärkidega 148 inimest, 21.02.2022.

[33] Vabariigi Presidendi Kantselei. Eesti tänab ja tunnustab iseseisvuspäeva eel 167 inimest riiklike teenetemärkidega, 06.02.2023.

[34] Eesti Päevaleht. 2022. Puuetega laste vanemad: me enam ei jaksa võidelda oma laste õiguste eest, 07.11.2022.

[35] Kallaste, E. jt. 2017. Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring. Tallinn: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Turu-Uuringute AS.

[36] Lastekaitse Liit. 2023. Arvamus ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõule.

[37] Euroopa Komisjon. 2021. European Child Guarantee.

[38] Eesti lastegarantii tegevuskava 2023-2030.

[39] Tervise Arengu Instituut. 2023. Ülevaade: 2022. aastal paigutati hooldusperedesse rohkem lapsi kui varem, aga uutelt peredelt tuli avaldusi vähem, 26.01.2023.

[40] Rahandusministeerium. 2022. Solman: peame vähendama regionaalset ebavõrdsust enne, kui see muutub Eestile ohukohaks, 14.10.2022.

[41] Kendrali, E., Allemann, M., Murasov, M., Haugas, S., Mägi, E. 2022. Kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste tõhusus ning haridusasutuste kogemused nende rakendamisel. Tallinn: Mõttekoda Praxis.

[42] Balti uuringute keskus. 2022. Alternatiivsete nikotiinitoodete tarbimise uuring.

[43] Tartu Ülikooli Liikumislabor. 2021. Õpilaste liikumisaktiivsuse uuring 2021.

[44] Lastekaitse Liit. 2022. Arvamus perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule 619 SE.