Arvamus perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõule
13. oktoober 2021
Sotsiaalministeeriumile
13. oktoobril 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Sotsiaalministeeriumile arvamuse perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõule.
Kokkuvõte arvamusest
MTÜ Lastekaitse Liit, olles muuhulgas võrdse kohtlemise võrgustiku liige, nõustub eelnõuga kavandatavate muudatustega, mille eesmärk on luua suurem õigusselgus ja tagada võrdne kohtlemine muuhulgas nii lastele, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, surnult sündinud laste vanematele kui ka registreeritud elukaaslasele.
Aastal 2017 Euroopa Komisjoni lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitleva direktiivi eelnõu kohta esitatud arvamuses toetas MTÜ Lastekaitse Liit eelnõus toodud ettepanekuid ja selle eesmärki muuta töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed (puhkused ja paindlik töökorraldus) kättesaadavamaks ja innustada mehi rohkem kasutama perepuhkuste ja paindliku töökorralduse võimalusi. Lastekaitse Liit tunnustab Sotsiaalministeeriumi samme, millega alates 2017 on loodud vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning hoolduskoormuse ühtlasemaks jaotumiseks vanemate vahel. Samas rõhutab liit, et selleks, et vanemad saaksid igas Eestimaa linnas ja vallas kindlustunnet kaotamata pühenduda laste kasvatamisele ja tegeleda ka tööalase eneseteostusega, on lisaks vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi paindlikumaks muutmisele vaja toetada kõikides piirkondades osutatavate teenuste kvaliteedi ja mitmekesisuse suurendamist.
Liit juhib oma arvamuses tähelepanu, et vastavalt statistilistele näitajatele on Eestis suurenenud ühe täiskasvanuga leibkonnas elavate laste arv, kellel on kõige suurem oht sattuda vaesusesse. Lapse heaolu sõltub paljuski peres valitsevatest suhetest. Paraku on lapsi puudutavad vaidlused ajas kasvanud, suurenenud on ka elatisvõlglaste arv. Lastekaitse Liit on alati olnud seisukohal, et elatise maksmisest kõrvalehoidumine on lapse õiguste rikkumine ning ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav. Lapse jaoks on parim kui vanemad teevad omavahel koostööd ja kokkulepped toimivad, sh ülalpidamise puhul. Paraku liiga paljude laste peredes see alati nii ei ole. Seega on väga tervitatav, et edaspidi laieneb õigus elatisabile ka lastele, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot.
Nagu oma arvamuses perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 300SE kohta Riigikogu sotsiaalkomisjonile mais 2021 (nr 1-8-2/21/28), rõhutab Lastekaitse Liit ka nüüd, et on tervitatav, et riik planeerib tulevikus täiendavalt toetada ka vanemaid, kelle laps sünnib surnult. Samas juhib liit tähelepanu tervikliku lähenemise vajalikkusele selle haavatava grupi toetamisel.
Liit rõhutas juba 2016. aastal vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi analüüsi kommenteerides (kiri Sotsiaalministeeriumile 29.08.2016 nr K-2/28), et teavitustöö on vajalik nii tööandjate (võimaldamaks paindlikumaid töövorme) suunal kui ka ühiskonnas tervikuna, et teadvustada senisest enam võimalustest töö- ja pereelu ühitamiseks ning isade osaluse tähtsust ja tähendust pereelus. Ennetamaks sihtrühma teadmatuse riski on kindlasti vaja käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste laiem kommunikeerimine ühiskonnas tervikuna (sh vene keeles), et oleks garanteeritud muudatuste ühetaoline mõistmine ja sihtgrupi õiguste suurem tagatus.