Varje Ojala: Lapsi toetava süsteemi koostöö peab arenema

13. August 2019

Varje Ojala, MTÜ Lastekaitse Liit, juhataja

Viimasel ajal oleme meedia vahendusel pidanud tunnistama mitmeid traagilisi alaealisi puudutavaid sündmusi. Riik on viimastel aastatel panustanud abivajava lapse toetussüsteemi arendamisse, aga sellegi poolest tõuseb taaskord küsimus, kas lapsi toetava süsteemi eri osapoolte vahel tehtav koostöö on piisav.

Täna oleme Eestis olukorras, kus 31% lastest tunneb end üksikuna ja 25% lastel pole oma murest kellegagi rääkida. Statistika alaealiste depressiooni, vaimse tervise probleemide ja enesetappude kohta on murettekitav. Puuetega laste arv kasvab juba aastaid kordades kiiremini kui puuetega täiskasvanute inimeste arv, näiteks 2017. aastal oli laste osatähtsus puuetega inimeste seas kasvanud 41% võrreldes 2010. aastaga. Paljudes haridusasutustes puuduvad täna vajalikud tugispetsialistid, kes oskaksid märgata laste probleeme, sealhulgas vaimseid häireid ja neid lapsi ka aidata.  Paraku on Eestis endiselt probleemiks nõrk sidusus haridus-, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel.

Uute diagnoositud psüühika- ja käitumishäirete arv lastel ja noorukitel on alates 2009. aastast olnud tõusvas trendis. Ka narkootiliste ainete kasutamisega seotud psüühikahäirete levimus on Eestis kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Need lapsed vajavad teenuseid, mida kohalikud omavalitsused sageli ei suuda pakkuda või pakuvad üksnes piiratult, mistõttu laps ja pere ei saa vajalikku toetust alati õigeaegselt ja/või piisavas mahus. Selline olukord võibki lõpuks viia traagiliste tagajärgedeni.

Tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse suurendamise vajalikkusele on juhitud tähelepanu nii ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes, kui ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eestile. Samuti on seda märkinud õiguskantsler ja riigikontroll. Riigikontrolli auditi „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel” alusel vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigel ajal ravile, ravi ei ole alati järjepidev ja riigil puudub ülevaade haigete laste arvust ja nende haigustest.

Riigikontrolli ettepanekul tuleb selleks, et laste tervise hoidmise ja ravimise korraldus paraneks, senisest paremini ühendada toimivaks ja koordineeritud võrgustikuks perearstiteenus,  koolitervishoiuteenus, eriarstiabi ning õppenõustamisteenus. Siia nimekirja peaks lisama ka lastekaitsetöötajad, õpetajad, noorsoopolitseinikud, treenerid ja kõik teised, kes lastega kokku puutuvad ükskõik millisel tema eluetapil.

Väga probleemne on laste psühhiaatrilise abi kättesaadavus. Ka esmatasandi psühholoogiline abi ei ole piisav, mis omakorda tekitab pikad järjekorrad lastepsühhiaatrite ja teiste vaimse tervise teenuse osutajate vastuvõtule saamiseks.

Juba 2015. aastal tegi Lastekaitse Liit ettepaneku luua riiklikul tasandil ühtne vaimse tervise poliitika, määrata nimetatud valdkonna koordineerija ning omistada talle konkreetne vastutus. Korraldada selgepiiriline riiklik finantseerimine, suurendada ennetust, suunates valdava osa esmase ja teisese tasandi sekkumiste rahastusest lapse igapäevasesse keskkonda.

Lastekaitse Liit rõhutab jätkuvalt vajadust toetada tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd, et kindlustada lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja haridusliku erivajaduse olemasolust. Igas haridusasutuses, igas omavalitsuses peavad olema loodud ametikohad vajalikele tugispetsialistidele.

Lastekaitse Liit tegi omalt poolt ka enne viimaseid Riigikogu valimisi ettepanekuid erakondadele, et parandada laste ja noorte vaimse tervise olukorda Eestis, rõhutades valdkonda vahelise koostöö vajadust.

Samavõrd oluline kui on erinevate riiklike osapoolt koostöö parandamine abivajavate laste toetamisel, on oluline, et igaüks meist – lapsevanem, õpetaja, naaber, juhuslik möödakäija märkaks hädas olevat last ja aitaks teda. See on meie kõigi kohustus!