Varje Ojala: Lapsi toetava süsteemi koostöö peab arenema
Varje Ojala, MTÜ Lastekaitse Liit, juhataja
Viimasel
ajal oleme meedia vahendusel pidanud tunnistama mitmeid traagilisi alaealisi
puudutavaid sündmusi. Riik on viimastel aastatel panustanud abivajava lapse
toetussüsteemi arendamisse, aga sellegi poolest tõuseb taaskord küsimus, kas lapsi
toetava süsteemi eri osapoolte vahel tehtav koostöö on piisav.
Täna oleme Eestis olukorras, kus 31% lastest tunneb end üksikuna ja 25% lastel pole oma murest kellegagi rääkida. Statistika alaealiste depressiooni, vaimse tervise probleemide ja enesetappude kohta on murettekitav. Puuetega laste arv kasvab juba aastaid kordades kiiremini kui puuetega täiskasvanute inimeste arv, näiteks 2017. aastal oli laste osatähtsus puuetega inimeste seas kasvanud 41% võrreldes 2010. aastaga. Paljudes haridusasutustes puuduvad täna vajalikud tugispetsialistid, kes oskaksid märgata laste probleeme, sealhulgas vaimseid häireid ja neid lapsi ka aidata. Paraku on Eestis endiselt probleemiks nõrk sidusus haridus-, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel.
Uute diagnoositud psüühika- ja käitumishäirete arv
lastel ja noorukitel on alates 2009. aastast olnud tõusvas trendis. Ka
narkootiliste ainete kasutamisega seotud psüühikahäirete levimus on Eestis
kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Need lapsed vajavad teenuseid, mida kohalikud
omavalitsused sageli ei suuda pakkuda või pakuvad üksnes piiratult, mistõttu
laps ja pere ei saa vajalikku toetust alati õigeaegselt ja/või piisavas mahus.
Selline olukord võibki lõpuks viia traagiliste tagajärgedeni.
Tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse suurendamise
vajalikkusele on juhitud tähelepanu nii ÜRO lapse õiguste konventsiooni
täiendavas aruandes, kui ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt 2017. aastal tehtud
lõppjäreldustes Eestile. Samuti on seda märkinud õiguskantsler ja
riigikontroll. Riigikontrolli auditi „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja
ravimisel” alusel vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste
haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigel ajal ravile, ravi ei
ole alati järjepidev ja riigil puudub ülevaade haigete
laste arvust ja nende haigustest.
Riigikontrolli ettepanekul tuleb
selleks, et laste tervise hoidmise ja ravimise korraldus paraneks,
senisest paremini ühendada toimivaks ja koordineeritud võrgustikuks
perearstiteenus, koolitervishoiuteenus, eriarstiabi ning
õppenõustamisteenus. Siia nimekirja peaks lisama ka lastekaitsetöötajad,
õpetajad, noorsoopolitseinikud, treenerid ja kõik teised, kes lastega kokku
puutuvad ükskõik millisel tema eluetapil.
Väga probleemne on laste psühhiaatrilise abi
kättesaadavus. Ka esmatasandi psühholoogiline abi ei ole piisav, mis omakorda
tekitab pikad järjekorrad lastepsühhiaatrite ja teiste vaimse tervise teenuse
osutajate vastuvõtule saamiseks.
Juba 2015. aastal tegi Lastekaitse Liit ettepaneku luua
riiklikul tasandil ühtne vaimse tervise poliitika, määrata nimetatud valdkonna
koordineerija ning omistada talle konkreetne vastutus. Korraldada
selgepiiriline riiklik finantseerimine, suurendada ennetust, suunates valdava
osa esmase ja teisese tasandi sekkumiste rahastusest lapse igapäevasesse
keskkonda.
Lastekaitse Liit rõhutab jätkuvalt vajadust
toetada tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd, et
kindlustada lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata
lapse elukohast ja haridusliku erivajaduse olemasolust. Igas haridusasutuses,
igas omavalitsuses peavad olema loodud ametikohad vajalikele
tugispetsialistidele.
Lastekaitse Liit tegi omalt poolt ka enne viimaseid Riigikogu
valimisi ettepanekuid erakondadele, et parandada laste ja noorte vaimse tervise
olukorda Eestis, rõhutades valdkonda vahelise koostöö vajadust.
Samavõrd oluline kui on erinevate riiklike osapoolt
koostöö parandamine abivajavate laste toetamisel, on oluline, et igaüks meist –
lapsevanem, õpetaja, naaber, juhuslik möödakäija märkaks hädas olevat last ja
aitaks teda. See on meie kõigi kohustus!