Liit: lastekaitse laagris vajaks kohta senisest tunduvalt rohkem lapsi

11. August 2011

Lastekaitse liidu Remniku puhkelaagris Peipsi ääres veedavad tänavu suvepuhkust 500 Ida-Virumaa last, kelle on sinna suunanud sotsiaaltöötajad. Selliseid toetust vajavaid kriisilapsi on spetsialistide kinnitusel tegelikult nii Ida-Virumaal kui mujal Eestis tunduvalt rohkem.

Vaata video

Remniku õppe- ja puhkekeskuses mängivad lapsed on kõik pärit vähekindlustatud ja vaestest peredest, kus osades on raskused tekkinud vanemate töökaotuse, teistes jällegi isa-ema alkoholi või narkosõltuvuse tõttu, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Kui vastupidiselt kooliajale suve ajal osal lastest ei ole võib-olla sooja toitu, siis meie kindlustame neile sooja toidu. Meil on laagris psühholoog, paljude laste ankeetide taha on kirjutatud, et vajalik on psühholoogiline nõustamine. Eks need lapsed ole natuke rasketest oludest tulnud siia. Me püüame nende sotsiaalseid oskusi suurendada läbi tegevuste, läbi mängude,” rääkis Remniku õppe- ja puhkekeskuse juhataja Kaja Vahar.

Ta toob näite, et mitmel lapsel polnud kaasas hambaharja ega pesemisvahendeid ja hambaid hõõrusid nad vaid sõrmega ning ikka ja jälle tuleb mõnele lapsele selgitada, et sööklast pole tarvis leiba kaasa võtta, sest seda ei söö keegi nende eest ära. Vahar möönab, et mullusel, 700 Tallinna lapsele korraldatud laagris avanes veelgi kurvem pilt – oli piitspeenike poiss, kes söögi välja oksendas, sest magu polnud toiduga harjunud ja tüdruk, kes end kuuma veega meelega kõrvetas, et saaks vaid meditsiiniõe hoole alla. Vahar ütleb, et kõige rohkem on sellistel lastel vajaka tähelepanust.

“Kui neile vähegi tähelepanu osutada, siis on nad selle üle ülitänulikud. Võib-olla ongi see koduses õhkkonnas, et kui nad ei saa tähelepanu hea asja eest, siis halva asja eest saab ta kindlasti topelttähelepanu. See on meil laagris ka psühholoogi suur tööpõld,” selgitas Vahar.

Laagrikohta vajaks tunduvalt rohkem lapsi

Remniku 500 laagrikohta said sel aastal täis nelja päevaga.  Lapsi aga, kes suveks just sellist laagrikohta vajaksid, on palju rohkem.

“30 000 last võiksid olla need, kes kõige esmalt vajaksid sellist pikaajalist tuge ja abi ning kelle suvi peaks olema korraldatud nii, et sõltumata vanemate ja omavalitsuse rahakotist nad saaksid toidetud, hoitud ja nende päevarežiim oleks korraldatud,” rääkis lasteakaitse liidu juht Alar Tamm.

Paraku pole tegemist üksikjuhtumiga, kus laagri lõppedes saab lapse seljakott täidetud pikanäpumehe kombel ja sellist käitumist põhjendab ta sellega, et tal on ju kodus veel kaks venda ja kaks õde.

“See jutt, mis täna puudutab suveaega ja laste tervist, laste eest hoolitsust, on alla igasugust arvestust. Ma tahan öelda täna seda, et omavalitsused ei kanna välja sotsiaaltuusikute eest maksmist, omavalitsustel ei ole võimekust korraldada laste transporti, kui tegemist on sihtgruppidega,” ütles Tamm.

Möödunud nädalal said Soome raadiokuulajad kuulda, et Eesti laste olukord on sedavõrd hull, et ellu jäämiseks süüakse puulehti. Rabarber on otsas ja õunad pole veel valmis, tsiteeris saates Päästearmee Tartu korpuse kapten Ave Kalme lastelt kuuldud puulehtede söömise tagamaid.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja asetäitja Ene Tomberg nõustub, et paljudel lastel jääb täisväärtuslikust toidust puudu ning koolimeedikudki räägivad, et lapsed kaebavad hommikuti peavalu, kuna ei ole midagi söönud.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu loodab, et sellistest lastest viivitamatult teada antakse.

Allikas: ERR