Korduma Kippuvad Küsimused

Altpoolt leiad vastused korduma kippuvatele küsimustele.

Kuhu teatada abivajavast või hädaohus olevast lapsest?

Vastavalt lastekaitseseaduse § 27-le, on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest, kohustus viivitamatult teavitada kohaliku omavalitsuse üksust või lasteabitelefonil 116 111. Kui lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus ei ole teada või seda ei ole võimalik välja selgitada, tuleb teade abivajavast lapsest viivitamata edastada selle kohaliku omavalitsuse üksusele, kus laps viibib.

Vastavalt lastekaitseseaduse § 31-le on kohustus hädaohus olevast lapsest teatada hädaabinumbrile 112 kõigil isikutel, kellel on olemas vastav teave. Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.

 Loe lähemalt siit!

Lahutasin abielu ning soovin muuta ka oma lapse perekonnanime, mis ma pean selleks tegema?

Lapse ees-ja perekonnanimi kuuluvad lapse identiteedi juurde ja üldjuhul vanemate abielu lõppemisel lapse perekonnanime ei muudeta. Kui lapsevanem seda siiski soovib peab soov olema põhjendatud. Vanem peab oma põhjendatud sooviga pöörduma kohaliku omavalitsuse kui eestkosteasutuse poole. Lastekaitsetöötaja eestkosteasutuse esindajana on kohustatud ära kuulama asjasse puutuvad osapooled ja tegema otsuse lapse huvidest lähtuvalt.

Olen lahutatud ning lapsest eemal elav vanem ei võta osa lapse ülalpidamisest, mida ma peaksin tegema?

Perekonnaseaduse kohaselt tuleneb ülalpidamiskohustus põlvnemisest. Ülalpidamist on õigustatud saama alaelaine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Perekonnaseaduse kohaselt saavad vanemad omavahel kokku leppida viisis ja ulatuses, kuidas eemal elav vanem ülalpidamiskohustust lapse suhtes täidab.

Kui omavahel kokkuleppele ei jõuta, saab vanem pöörduda kohtusse elatise kindlaks määramiseks.

Elatise määramisel lähtub kohus lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist, kuid igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kuidas ületavad välispiiri alaealised lapsed?

Alaealise dokumendikohustus riigipiiri ületamisel:

·Alla 15-aastasel Eesti kodanikul ei pea välispiiri ületamisel olema reisidokumenti, isikutunnistust ega tagasipöördumistunnistust, kui tema nimi, sünniaeg, kodakondsus ja foto on kantud teda Eestisse sissesõitmisel või Eestist väljasõitmisel saatva vanema reisidokumenti. Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui Eesti kodanik on alla seitsmeaastane;

·Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt Eesti riigipiiri ületamiseks ei ole vaja omada täiendavaid dokumente (volikirju). Küll aga võivad mõne teise riigi piirivalvurid nõuda täiendavaid dokumente. Soovitame alaealisele lapsele kaasa anda käsikirjas loa, kus on kirjas vanemate kontaktandmed ning enne välismaale reisimist pöörduda sihtriigi välisesindusse ja täpsustada nõuded dokumentidele.

·Alla 15-aastasel välismaalasel ei pea olema reisidokumenti, kui ta sõidab Eestisse, viibib Eestis ja sõidab Eestist välja isiku saatel, kelle reisidokumenti on kantud tema nimi, sünniaeg, viisa või elamisloa või elamisõiguse andmed, juhul kui välismaalasele kehtib Eestis viisakohustus, elamisloa või elamisõiguse omandamise kohustus ja foto. Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealine on alla seitsmeaastane. Elamisloa või elamisõiguse andmed ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealisel on kehtiv Eesti Vabariigi poolt väljaantud isikutunnistus ja see esitatakse koos saatja reisidokumendiga riigipiiri ületamisel;

·Alaealisel välismaalasel, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis varjupaika või ajutise kaitse alusel elamisluba, lubatakse Eestisse siseneda pärast varjupaigataotluse või ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse politseiasutusele esitamist.

Keda võib lapsendada?

Vanema ja lapse õiguslik suhe põhineb perekonnaseaduse kohaselt põlvnemisel. Lapsendada saab last, kelle vanem(-ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanem(-mad) on surnud või kelle vanema(te)tl on lapse isikuhoolduse õigus täielikult ära võetud.Lapsendamise kohta leiate hulgaliselt informatsiooni MTÜ Oma pere kodulehelt www.omapere.ee .

Minu naabruses elava pere koolieelses eas lapsed on tihti päevad läbi üksi kodus, ning sageli on neid näha õhtul hilja tänaval määrdunud riietes ja tundub, et ka kõhud on neil tühjad. Mida teha, et neid lapsi aidata?

Teil tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, juhul kui lastekaitsetöötajat vallas või linnas ei ole, siis sotsiaaltöötaja poole, et anda teada laste olukorrast kõnesolevas peres. Lastekaitse-(sotsiaal)töötaja peab oma ametikohustustest tulenevalt olukorda kontrollima, ning vajadusel vastavad abinõud laste abistamiseks ja vanema toimetuleku toetamiseks kasutusele võtma.

Elan abikaasast lahus, ning sageli tekivad meil omavahel pidevalt tülid, sest me ei suuda kokku leppida, erinevates tütre kasvatamist puudutavates küsimustes. Oskate nõu anda, mida teha?

Teil tuleb pöörduda lapse elukoha- või enda elukohajärgse omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kelle tööülesannete hulka kuulub vanemate nõustamine lapsesse puutuva vaidluse puhul. Lastekaitsetöötaja ülesanne on selgitada vanematele lapse õigusi ja vanemate õigusi ja kohustusi. Lastekaitsetöötaja kaudu on võimalik saada ka infot nõustamisteenuste kohta (psühholoogiline nõustamine, pereteraapia), mis aitaks kaasa lapse suhtes vajalike kokkulepete saavutamiseks.

Olen otsustanud lahku minna, meie 6 aastane poeg jääb elama minu endise elukaaslasega, kes ähvardas, et mina enam oma last ei näe. Soovin osaleda lapse kasvatamises ja tema elus, mida ma pean tegema?

Perekonnaseaduse kohaselt on vanematel võrdsed õigused ja kohustused lapse suhtes. Perekonnaseaduse (§ 143 lg 1) kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest. mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Ainukeseks kriteeriumiks vanema ja lapse suhtlemiskorra määramisel on lähtumine lapse huvidest.  Lapse huvides oleks muidugi parim, kui vanemad suudaksid omavahel kokkuleppele jõuda, kuidas toimub lapse suhtlemine eemal elava vanemaga. Kuid alati ei ole see võimalik.
Kui vanemad ei suuda ise kokku leppida, mil viisil võtab vanem, kes lapsega koos ei ela, osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtleb, saab vanemate vahelist kokkulepet aidata sõlmida kohaliku  omavalitsuse lastekaitsetöötaja.
Kui kokkulepet ka siis ei leita, saab vanem pöörduda kohtusse avaldusega määrata lapsega suhtlemise kord.

Kui vanalt võib last üksi koju jätta?

Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma eest. Hooldajana on vanemal kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Kuid Eestis ei ole seaduse tasandil määratud vanust, millest alates võib last üksi koju jätta. Kuna seaduseandja ei ole täpsemaid nõudeid kehtestanud, siis eeldab ta, et iga lapsevanem mõistab lapse vajadusi ning tagab lapse turvalisuse ja toetuse vastavalt lapse eale ja võimetele/oskustele.
Seetõttu on oluline lapsevanematele anda järjepidevalt teadmisi, et nad suudaksid tajuda oma lapse vajadusi ning lähtuksid igapäeva situatsioone lahendades neist sõltuvalt lapse east ja toimetulekuoskustest. Turvalist keskkonda ja tuge vajavad kõik lapsed sõltumata vanusest, kuid väikelapseeas on eriti oluline täiskasvanu füüsiline kohalolek.
Koolieelses eas last üksi koju jätta ei tohiks. Lapsed on loomult uudishimulikud ning sellest tulenevalt võivad nad pahaaimatult sattuda endale ohtlikesse olukordadesse.
Vanema või mõne teise lapsele turvalise täiskasvanu lähedalolek annab lapsele ka emotsionaalse turvatunde, mis on lapse arenguks väga oluline. Lapse keskendumisvõime arenemiseks on oluline, et vanem on olemas, kui laps vajab oma tegevuses abi. Ööseks ei tohiks üksinda jätta ka vanemaid lapsi, kuid koolieelikut kindlasti mitte.
Lapsevanem peab läbi mõtlema olukorrad, kus ta ise ei saa lapsega koos olla, et organiseerida vajalik järelevalve. Kas siis jagada kohustust teise vanemaga või kasutada lähedaste või professionaalide (lapsehoidjad) abi.

Loe siit ka Õiguskantsleri arvamust selle kohta, kas last võib üksi koju jätta.

Kohtuotsusega on minult välja mõistetud elatis lapsele. Jäin jaanuaris töötuks, ning mul ei ole võimalust raha täies ulatuses maksta, kuna mul on uuest abielust kodus kasvamas 5 aastane tüdruk. Mida teha?

Vastavalt perekonnaseadusele võib kohus vanema varalise seisundi muutumisel vanema nõudel elatise suurust muuta.
Perekonnaseaduse kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
Kohus võib otsustada elatise suurust vähendada alla miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Soovin muuta oma 4aastase tütre eesnime, kuna sugulased heidavad ette, et seda pannakse nii poistele kui ka tüdrukutele, ning nende arvates tekitab see minu tütrele tulevikus probleeme. Mida teha?

Lapse ees- ja perekonnanimi kuuluvad lapse identiteedi juurde. Nimeseaduse kohaselt antakse lapsele eesnimi vanemate kokkuleppel. Kui Eestis on antud nimi aktsepteeritud ja kasutusel nii poistel kui ka tüdrukutel, siis ei ole mingit põhjust, miks lapsele omaseks saanud nime muuta.