Korduma kippuvad küsimused

• “Lapse lasteaiakaaslane on vägivaldne, iga päev lüüakse minu last, kuid õpetajad ei tee midagi. Kuidas saan oma last aidata?”
• “Minu lapse matemaatikaõpetaja karjub laste peale. Minu laps kardab ja ei taha enam selle tõttu koolis käia. Kuhu peaksin pöörduma?”
• “Lasteaia õpperuumides on suvekuudel liiga palav ja see on meie pere hinnangul laste jaoks ohtlik. Kust leiaksime abi probleemi lahendamiseks?”

Kooli või lasteaiaga (edaspidi: lasteasutuse) seotud murede korral tuleks esmalt pöörduda otse seotud isikute poole. See tähendab, et probleemi lahendamine peaks algama esmatasandilt: rääkida läbi asjaosalistega ning lasteasutuse personaliga. Olukorras, kus mure ei ole võimalik lahendada asjaga otseselt seotud isikute vahel, tuleks pöörduda lasteasutuse juhi poole. Kui ka see meede ei ole olnud tulemuslik, on lapsevanemal võimalus nõu ja abi saamiseks pöörduda lasteasutusepidaja ehk kohaliku omavalitsuse haridusosakonna poole.

• “Laps keeldub kooli minemast. Kust leiaksime psühholoogi, kes saaks kohe lapse vastu võtta?”
• “Oleme mures meie pere laste hakkamasaamise pärast. Lastel on tekkinud käitumisprobleemid ja me ei tea kuhu pöörduda.”
• “Olen väikelapse ema ning hiljuti vägivaldsest suhtest väljunud. Tunnen, et vajan abi ning toetust nii lapse kui ka endaga hakkamasaamisel. Kes võiks mind aidata?”

Toetavate teenuste ja abi saamiseks tuleks esmajoones pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Lastekaitsetöötajal on kõige parem ülevaade konkreetse piirkonna toetavatest teenustest ja pakutavast sotsiaalabist. Ühtlasi on lastekaitsetöötaja ülesanne välja selgitada lapse abivajadus ja seeläbi jõutakse just lapsele ja perele kõige sobivamate lahendusteni. Lastekaitsetöötaja saab soovitada nii lastele kui ka peredele tervikuna mõeldud teenuseid ja abiks olla sobivate lahenduste leidmisel.

• “Eksabikaasa on mind laste elust täielikult välja lõiganud ega lase mul nendega suhelda. Mida ma tegema peaksin?”
• “Soovin, et meie lahkumineku järgselt jääksid lapsed elama minuga, kuid laste isa soovib lapsi hoopis endale. Mis oleks lastele parim?”
• “Oleme lapse isaga lahus elanud juba 4 aastat, lahutasime, kui laps oli vaid kahene. Nüüd soovib isa last enda juurde terveks nädalaks, aga laps ju ei tunnegi teda. Mida teha?”

Olukorras, kus vanemate kooselu on purunenud, kuid endiselt jagatakse lapse/laste üle ühist hooldusõigust ning on tekkinud küsimused või lahkhelid, oleks kõige õigem esmalt pöörduda kohaliku lastekaitsetöötaja poole. Lastekaitsetöötaja suhtleb mõlema poolega ning selgitab selles olukorras välja lapse/laste parimad huvid ning aitab lapsevanematel jõuda ühiselt lapse huve järgivale kokkuleppele. Lastekaitsetöötaja saab olla neutraalseks kolmandaks osapooleks, kelle juuresolekul saavad lapsevanemad omavahel kokku leppida näiteks kõigile sobiva suhtluskorra vanemate ja laste vahel. Samuti saab lastekaitsetöötaja abiks olla vanemast võõrandunud lapse ja tema vanema kontakti järk-järgulisel taastamisel.

• “Soovin taotleda ainuhooldusõigust, sest laste isa ei osale nende elus ega ole ka nõus lapsi majanduslikult toetama. Mida peaksin selleks tegema?”
• “Mina soovin, et meie laps läheks kooli minu kodukohas, kuid lapse ema ei ole sellega nõus ja otsis lapsele koolikoha juba teises omavalitsuses. Kelle arvamus peale jääma peaks?”
• “Laste isa soovib kohtu poolt määratud elatisraha vähendada, kuid mina ei ole sellega nõus. Isa soovib, et tõendaksid kõik oma kulutused laste peale tšekkidega. Kas pean seda tegema?”

Olukorrad, kus lapsevanemad ei ole võimelised omavahelisi kokkuleppeid saavutama, vajavad nad kõrvalist abi ja juhendamist. Üheks selliseks toetavaks teenuseks on perelepitus. Perelepitus ei ole mõeldud lahku läinud vanemate omavaheliseks lepitamiseks, vaid seab fookusesse laste huvid ja heaolu. Perelepitaja juuresolekul püüavad lapsevanemad jõuda omavaheliste kokkulepeteni, mis on laste parimates huvides.

Juhul, kui perelepitus ebaõnnestub ning lapsevanemad ei ole endiselt suutnud kokku leppida olulistes lapsi puudutavates küsimustes, on võimalus pöörduda avaldusega kohtu poole. Kohus kaasab menetlusse vajalikud osapooled ning teeb teadaolevate andmete põhjal otsuse. Lapsi puudutavates kohtumenetlustes määratakse lastele riigi poolt esindajad ning küsitakse ka kohaliku lastekaitsetöötaja arvamust lapsevanemate taotlustele.

Lastekaitse Liit saab juriidilistes küsimustes esmast nõu anda. Nimelt korraldab Lastekaitse Liit koostöös Eesti Advokatuuriga projekti „Hea nõu lastega peredele,“ mille raames pakuvad advokaadid tasuta õigusnõustamist perekonnaõiguslikes küsimustes. Nõustamine toimub telefoni teel ja kestab kuni 30 minutit. Vajalik on eelnev registreerimine.

• “Lastekaitsetöötaja on kallutatud ema poole ja ei ole erapooletu. Soovin esitada kaebuse!”
• “Soovime, et meie perega määrataks tegelema mõni teine lastekaitsetöötaja, sest praegune ei ole kättesaadav ega anna meile vajalikku informatsiooni”
• “Lastekaitsetöötaja on käitunud valesti ja rikkunud meie õiguseid. Kuhu peaksime pöörduma?”

Pöördumised, milles juhitakse tähelepanu kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja tegevusele või tegevusetusele lahendatakse esmajoones kohaliku omavalitsuse siseselt. Seetõttu tuleks sellised pöördumised saata kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna juhile ja/või abilinnapeale või abivallavanemale. Tallinna linna puhul tuleks pöörduda Sotsiaal- ja Tervishoiuameti laste heaolu osakonna juhi poole.

• “Näen aknast, et üks noor ema kõigutab oma vastsündinud last kärus väga agressiivselt. Olen mures lapse ja ema tervise pärast. Kuhu peaksin pöörduma?”
• “Sotsiaalmeedias oleme märganud, et lapsevanemad teevad pidevalt otseülekandeid, kuid nende kodu on väga räpane, lapsed on näljas ja vanema ei pööra neile tähelepanu. Kas saaksite minna olukorda kontrollima?”
• “Oleme märganud kaubanduskeskuses last, kes on väga määrdunud riietega, pesemata ja näljane. Tundub, et laps ei taha koju minna ning on kuni sulgemiseni alati poes. Kas keegi võiks teda aidata?”
• “Näen parajasti, et tänaval kiusatakse ühte tüdrukut. Mida teha?”

Abivajava lapse märkamisel on iga inimese kohustus sellest ka teada anda! Abivajavast lapsest, kelle heaolu on ohus, tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale või lasteabitelefonil 116 111. (Lasteabi veebilehel on abivajavast lapsest teavitamise vorm, mis muudab lasteabile teatamise kiiremaks ja mugavamaks.)

Abivajav laps on näiteks: laps, kes on pesemata, söömata, puuduvad ilmastikule vastavad riided; järelevalveta jäetud väikelaps; kes on koolis probleemidesse sattunud ja perel on keeruline temaga toime tulla; erivajadusega laps, kes pole abi saanud; laps, kelle käitumine on muutunud või tal on raske oma tunnetega toime tulla; laps, kes on kogenud halba kohtlemist ja/või tema kehal on märke vägivallast; sõltuvusaineid tarvitav laps; suitsiidimõtetega või endale viga tegev laps.

• “Minu sõbranna kirjutas mulle sotsiaalmeedias, et ta tahab ennast ära tappa. Mida tegema pean?”
• “Märkasin, et mu sõber on ennast tugevalt lõikunud, kuid keeldub arstile minemast. Kuidas saaks teha nii, et ta saaks arstide hoole alla?”
• “Kõrval korterist kostub tugevat lärmi ja seal toimub ilmselt kaklus. Arvame, et nad on alkoholi- või narkojoobes, kuid korteris on ka väikelaps. Kas keegi saaks olukorda kontrollida?”
• “Nägin pealt kuidas noored peksid kambaga üht poissi, ei julgenud ise vahele minna, kuid hakkasin muretsema tema elu pärast. Mida saaksin teha?”

Hädaohus olevast lapsest, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112. Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest.

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras ja laps, kelle käitumine on ohtlik temale endale või teistele. Näiteks on hädaohus olev laps järelevalveta jäetud väikelaps, kodust ära jooksnud laps, õigusrikkumise toime pannud laps, alkoholi- või narkojoobes laps, tugevalt alatoitunud laps, vägivalla ohvriks sattunud laps, end tahtlikult vigastanud laps ning laps, kes tahab endalt elu võtta või mõtleb sellele pidevalt.