Mõmmi ja Sõber Karu panevad lapse õiguste kuul käpad kokku

November on iga-aastaselt lapse õiguste kuu. Ühtlasi on tänavune november aeg, mil kaks Eestimaa väikestele ja suurtele tuttavat karu, ajatu Karu Aabitsa Mõmmi ja “Kiusamisest vabaks!” Sõber Karu, käpad kokku panevad. Nimelt on lavale tulemas lasteetendus “Mõmmi ja sõbrad”, kus Lastekaitse Liit on ettevõtmisse kaasatud kui lapse õigusi ning turvalist ja rõõmsat lapsepõlve esindav koostööpartner.

“See oli pool sajandit tagasi, kui Heljo Mänd kirjutas „Mõmmi ja Aabitsa” ning Mõmmi ja tema sõbrad televisioonis üles astusid. Nüüd on vanad sõbrad tagasi, seekord teatrilaval,” ütles lavastaja Ivo Eensalu.

Etendus toob lavale teleekraani kaudu mitme põlvkonna lastele tuntuks saanud kostüümid, tegelased ja isegi samad näitlejad. Selle kõige valguses pakub teatritükk täiskasvanutele tuttavlikku äratundmisrõõmu ning lastele lusti ja avastamist.

“Kui räägime väärtustest, sõprusest ja erinevate põlvkondade ühisosast, on meie kultuuriruumist keeruline leida siduvamat ja positiivsemat sümbolit, kui seda on Mõmmi,” kirjeldas Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala. “Ühtlasi loob kindlasti olulist lisaväärtust asjaolu, et kogu selle ettevõtmise taga on korraldajana tänavu juba 25. ilmumisaastat tähistav Eesti armastatuim pereajakiri “Pere ja Kodu”, lisas ta. 

Sõber Karu ja Mõmmi panid Kaja Kultuurikeskuses käpad kokku. Foto: Kristi Märk

Tule koos Sõber Karuga teatrisse

Üks kooliaasta on Karu-Katil ja Karu-Matil, Rebase-Reinul, Jänku–Jutal, Hundi-Uugul ja Hundi-Uudul läbi saanud ning Mõmmi koos Mõmmi-Beebiga on kõik tähed tänu neile kenasti selgeks saanud. 

Pealegi saab Mõmmi seitsmeseks ja läheb sügisel kooli. Nii tähtsate sündmuste pidulikuks tähistamiseks korraldab Rebase-Rein Mõmmi isale ja emale väikese kontserdi, mida lausa peab kuulma. 
Lavastuses teevad kaasa Mõmmi tegelastena tuntuks saanud armastatud näitlejad – Ivo Eensalu, Katrin Karisma, Raivo Rüütel,  Ene Järvis, Külli Reinumägi, Tõnis Rätsep, Tõnu Saar, Paul Laasik ja teised.

Plakatil ilutsev üleskutse “Tule koos Sõber Karuga teatrisse!” on mõeldud ennekõike selleks, et “Mõmmi ja sõbrad” etendusel oleks sõpru võimalikult palju. Olgu kaasas kas perekonnaliige või Sõber Karu, peaasi, et igaühel oleks mõnus ja turvaline olla.

November – Lapse õiguste kuu

Seekordne lapse õiguste kuu kannab juhtmõtet “Lapse õigus olla tema ise”. Ühtlasi täitub tänavu 30 aastat ÜRO lapse õiguse konventsiooni vastuvõtmisest. Sellega seoses on Lastekaitse Liidul plaanis erinevad sündmused, kus oluliseks osaks 1.-10. novembril Kaja Kultuurikeskuses “Mõmmi ja sõbrad” 14 etenduse juures esindatud olemine. 

“Ühelt poolt räägime Sõber Karust kui sümbolist ja helget meeleolu loovast maskotist, kuid igas tegevuses on ennekõike oluline sisu, milleks on Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks!” põhiväärtused: sallivus, hoolivus, austus ja julgus,” tõi esile programmi koordinaator Marie Tammsaar ning lisas, et lastele ja vanematele tuttavate turvaliste tegelaste abil selgitatakse heade suhete olulisust ja näidatakse võimalusi, kuidas käituda hea kaaslasena, olgu tegu oma lapsega või teatris pinginaabriga.
 
Lapse õiguste kuu kulminatsiooniks on 20. novembril toimuv Lastekaitse Liidu aastakonverents, mis keskendub ühele teravamale probleemile praeguses Eesti ühiskonnas – kiusamisele. Traditsiooniline lapse õiguste kuuga seotud loovkonkurss kannab sel aastal pealkirja „Õigus olla mina ise“.

Nii lapse õiguste kuu tunnuslause kui konkursi pealkirja valik lähtuvad usust, et laps, kes saab kasvada üles tema võimeid ja huvisid toetavas maailmas, on kaitstud ka kiusamise eest. Konkursi eesmärgiks on saada teada, millised meie lapsed olla ja kuidas elada soovivad. Parima sõnumiga plakatid leiavad 2020. aastal oma koha linnaruumis.


“Mõmmi ja sõbrad” lasteetenduse lisainfo ja piletid Piletilevist
Sooduskood, mis annab -20%:  mõmmi
Rohkem informatsiooni piletite ja gruppide kohta: lavastus@perejakodu.ee 

Fotod: Martin Dremljuga


MTÜ Lastekaitse Liit on vabaühendus, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele Eestis. Lastekaitse Liidu põhimõtete ja tegevustega saab tutvuda www.lastekaitseliit.ee.




Konkurss MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liikme (tegevjuhi) kohale

logo_LKL

MTÜ Lastekaitse Liit (www.lastekaitseliit.ee) on vanim ja mõjukaim valdkondlik katusorganisatsioon, mis aitab tagada lapse õigusi ja kujundada lapsesõbralikku ühiskonda programmide, projektide ja eestkostetöö kaudu. Liit tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liidule kuuluvad ka Remniku ning Pivarootsi õppe- ja puhkekeskused.

MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige vastutab organisatsiooni igapäevatöö ja strateegilise juhtimise eest. Tema ülesanded tulenevad liidu põhikirjast, strateegiast, vanematekogu otsustest ja õigusaktidest.

Nõuded kandidaadile:

  • magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase (soovitavad valdkonnad on haridus, õigusteadus, majandus või sotsiaalteadused);
  • teadmised ja oskused juhtimise valdkonnas, sh organisatsiooni arengu, personali ja eelarve juhtimises;
  • kogemus projekte plaanida ja ellu viia;
  • väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus;
  • iseseisvus, algatusvõime, koostöövalmidus, otsustus- ja vastutusvõime, kohusetundlikkus ja täpsus;
  • väga hea suuline ja kirjalik väljendusoskus eesti keeles;
  • hea suuline vene ja inglise keele oskus;
  •  tööks vajalikud arvutioskused;
  • positiivne ellusuhtumine ja pingetaluvus.

Kasuks tulevad

  • töökogemus mittetulundussektoris;
  • rahvusvahelise ametisuhtluse kogemus;
  • eelnev kogemus lastekaitse valdkonnas;
  • B-kategooria juhiload.

Omalt poolt pakume:

  • sõbralikku ja arengule suunatud meeskonda;
  • eneseteostus- ja arenguvõimalusi Eesti mõjukamas valdkondlikus organisatsioonis;
  • võimalust teha koostööd Eesti ja rahvusvaheliste tippekspertidega;
  • mitmekesist, väljakutseid pakkuvat ja huvitavat tööd.

Kandidaadil palume esitada:

  • avaldus koos palgasooviga;
  • elulookirjeldus;
  • motivatsioonikiri;
  • kaks soovituskirja (neist vähemalt üks tööalane)
  • haridust tõendava dokumendi koopia.

Teise vooru jõudnud kandidaadid kutsume vestlusele.

Ootame dokumente hiljemalt 15.08.2016 MTÜ Lastekaitse Liit aadressile Endla 6-18, Tallinn 10142 või digiallkirjaga e-postile liit@lastekaitseliit.ee

Vaata pakkumist ka CV-online’st. 




MTÜ Lastekaitse Liidu büroo alustab täisvõimsusel tööd augustist

Seoses puhkuste perioodiga alustab MTÜ Lastekaitse Liit büroo taas täisvõimsusel tööd augustis.

Registreerimine tasuta nõustamistele algab augusti teisest nädalast.

Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist.

Ilusat suve soovides! MTÜ Lastekaitse Liit




Pressiteade: 01.juuni lastepäevaks ja riiklikuks pühaks

36 organisatsiooni teevad Riigikogule ettepaneku nimetada 01.juuni lastepäevaks ja muuta riiklikuks pühaks.

Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala ja eeskujuliikumine Valge Õhupall eestvedaja Tamo Vahemets annavad 29.04 Riigikogu I aseesimees Toomas Kivimäele ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillakule üle 36 lapse õiguste ja heaolu eest seisva organisatsiooni nimel ettepanekud nimetada lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ja muuta 01.juuni riiklikuks pühaks.

Idee nimetada 1. juuni lastekaitsepäevaks on pärit 4. novembrist 1949, mil Rahvusvaheline Naiste Demokraatlik Föderatsioon kuulutas Moskvas 1. juuni rahvusvaheliseks lastekaitsepäevaks. Idee tulenes soovist kaitsta lapsi tööstustes tööjõuna kasutamise eest. Eestis on tänaseks see algne idee minetanud oma olulisuse ning aeg on kinkida kõikidele lastele oma päev – riiklikult tähistatav pidupäev, mil kogu ühiskonna fookus on suunatud lastele.

Lastekaitse Liidu juhi Varje Ojala sõnul on laste heaolu ja turvatunde loomisel üheks olulisemaks võtmeteguriks vanemate poolt neile osutatud positiivne ja toetav tähelepanu. „Teeme nii, et üks päev aastas on eriliselt lastele pühendatud, et see päev on kõigile vaba ning pered saavad koos olla ja lastepäeva tähistada. See on ilus ja oluline kingitus lastele, peredele ja tervele meie ühiskonnale“ ütles Varje Ojala.

Eeskujuliikumise Valge Õhupall eestvedaja Tamo Vahemetsa sõnul tähistame me riiklikult nii emadepäeva kui ka isadepäeva. Kalendritest leiab ka vanavanemate päeva kuid seni ei ole meie kalendrites ühtegi pidupäeva, kus pööraksime ühiselt kogu rahvana tähelepanu oma tulevikutegijatele – lastele. „Lapsed jäävad oma vanemate jaoks alati lasteks ning lastekaitsepäeva ümbernimetamine lastepäevaks toob endaga kaasa lapse vanuse marginaliseerimise ning loob vanematele võimaluse koos moraalse kohustusega pöörata oma lapsele sellel päeval erilist tähelepanu, leides aega temaga koosolemiseks“, lisas ta.

Ettepanekud nimetada 01.juuni lastepäevaks ja muuta riiklikuks pühaks esitavad:

  • Eeskujuliikumine Valge Õhupall (Aga Mina MTÜ)
  • Eesti Asenduskodu Töötajate Liit
  • Eesti Lastearstide Selts
  • Eesti Naabrivalve
  • Eesti Noorsootöötajate Kogu
  • Eesti Olümpiakomitee
  • Eesti Punane Rist
  • Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
  • Eesti Tervisedenduse Ühing
  • Eesti Ujumisliit
  • Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK
  • Eesti Õdede Liit
  • Eesti Ämmaemandate Ühendus
  • Haridus- ja Noorteamet
  • Kodutütred
  • MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
  • MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit
  • MTÜ Lastekaitse Liit
  • MTÜ Peaasjad
  • MTÜ SEB Heategevusfond
  • MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised
  • MTÜ Vaikuseminutid
  • Oma Pere MTÜ
  • Pimedate Ööde Filmifestival
  • Politsei- ja Piirivalveamet
  • Päästeliit
  • Riigikohus
  • SA Kiusamisvaba Kool
  • Sisekaitseakadeemia
  • Tallinna Päikesejänku Lasteaed
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
  • Tervise Arengu Instituut
  • Terviseamet
  • Ühendus Isade Eest MTÜ
  • Dimedium AS
  • Forus

Ettepanekud antakse Riigikogu I aseesimees Toomas Kivimäele ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillakule pidulikult üle 23.04 kell 15:30 Riigikogus, Lossi plats 1a, Tallinn.

Lisainfo:
Varje Ojala
Lastekaitse Liit, juhataja
E-post: varje.ojala@lastekaitseliit.ee

Tamo Vahemets
eeskujuliikumine Valge Õhupall, eestvedaja
E-post: info@valgeohupall.ee
Tel: 504 5112MTÜ Lastekaitse Liit on huvikaitse organisatsioon, mis tõstab ühiskonnaliikmete teadlikkust ja võimekust lapse õiguste tagamisel. Lastekaitse liit tegeleb lapse õiguste ja huvide kaitsmisega, lastekaitsealase tegevuse arendamisega, osalemisega laste- ja perepoliitikaväljatöötamises ja rakendamises.

Kodanikualgatus Eeskujuliikumine Valge Õhupall, koondab endas vastutustundlikke organisatsioone nii era- kui ka riigisektorist, kes osalevad sektorite ülestes ühistegevustes. Eeskujuliikumise eesmärkon väärtustada teadlikult eeskujuks olemist ning sellega kaasnevat vastutust turvalisema elukeskkonna kujundamisel.




Eesti esindajaks Eurochildi noortekogus saab Tuule Pihol

Eurochildi noortekogu (Children’s Council (ECC) on laste huvide ja hääle otsene esindatus Eurochildi töös. Eurochild on 2004. aastal loodud Euroopas lastega ja laste heaks töötavate organisatsioonide ja üksikisikute võrgustik, mille liikmed teevad tihedat koostööd kohalike lastevõrgutikega, et viia nende arvamus Euroopa tasandile. Noortekogu on loodud 2017. aastal ja liikmemandaat kestab kaks aastat.

Eesti eelmised esindajad on Elisabet Kruusments, Dalia Doman ja Kärg Valner.




Veebiseminar “Kuulake meid! Osalusuuringud poliitikakujundamises”

Miks uurida inimestega koos? Milliste väljakutsetega tuleks osalustegevusuuringute läbiviimisel arvestada?

Praxis, Lastekaitse Liit ning Eestimaa Looduse Fond kutsuvad 29. aprillil kl 13.00-14.00 projekti „Kuulake meid! Osalusuuringud poliitikakujundamises” raames toimuvale veebiseminarile.

Kavas on paneelarutelu osalusuurijatega ning eestikeelse osalustegevusuurimise juhendi esitlus. Seminaril jagame kogemusi ja tulemusi projekti käigus toimunud osaluspõhisest uuringust KAH-metsade kaitsjatega ning räägime haavatavate gruppidega (nt lapsed ja noored) osalusuuringute läbiviimise väljakutsetest.

Seminar toimub Zoomi vahendusel. Osalemiseks vajaliku lingi saamiseks registreeri end siin




Koolitus „Koostöös lapse heaks” toetab kohalikke koostöövõrgustikke

MTÜ Lastekaitse Liit on alates 2018. aastast viinud omavalitsustes läbi koolitusi „Koostöös lapse heaks“ toetamaks kohalikul tasandil lastega töötavate spetsialistide multidistsiplinaarset koostöövõrgustikku. Multidistsiplinaarne koostöö muudab lapse aitamise tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

Võrgustikutöö

Laste ja perede probleemid on ühiskonnas muutuvad ja lastekaitsetöö nõuab erinevates valdkondades lastega töötavatelt spetsialistidelt laialdasi oskusi ja teadmisi ning pidevat enesetäiendamist ja õppimist. Lapse abivajaduse ja heaolu hindamisel on sageli vaja koguda informatsiooni erinevatelt asutustelt ja spetsialistidelt, kes on lapse ja perega kokku puutunud. Oluline on omavaheline informatsiooni vahetamine ja koordineeritud koostöö. Toimiv võrgustikukoostöö on oluline tugi ka ennetustööks, aidates lastekaitsetöötajatel kiiremini probleemsetele juhtumitele reageerida.
Perioodil 2018 kuni 2022 on MTÜ Lastekaitse Liit läbi viinud 16 koolitust erinevates omavalitsustes üle Eesti. Koolituste kokkuvõtteks võib väita, et mured, millega võrgustikutöös silmitsi seistakse, on Eesti eri piirkondades üldjoontes samad. Koolitused näitasid, et haldusreformi käigus liidetud omavalitsustes on sujuva koostöö ja infovahetusega probleeme: osaliste ülesanded pole selged, puuduvad ühtsed regulatsioonid ja kokkulepped lapse kiireks ja asjakohaseks toetamiseks. Järelküsitluse andmeil mõjub koolitus hästi nii hoiakutele ja igapäevatööga seotule kui ka piirkonna võrgustikutööle tervikuna. Koolituste raames esitati kohalikele omavalitsustele ka soovitused koostöö ja infovahetuse edendamiseks.

KONKURSS LEIDMAKS NELJA UUT KOHALIKKU OMAVALITSUST, KELLE JUURDE KOOLITUSEGA TULLA AASTAL 2024!

2024. aastal on Lastekaitse Liit võrgustikukoolituste ülesehitust muutnud, kuid kontseptsioon jäänud samaks. Uued „Koostöös lapse heaks“ võrgustikukoolitused on endiselt 2-päevased, millest esimesel päeval tuleb võrgustikule appi Sotsiaalkindlustusamet ja teisel päeval aitab koostööd veelgi paremaks lihvida superviisor ja meeskonnakoolitaja Katrin Roosileht.

„Koostöös lapse heaks“ võrgustikukoolituse eripäraks on just lastekaitsetöötaja kesksus. Esimesel päeval tutvustatakse kõigile võrgustikuliikmetele Sotsiaalkindlustusameti koolitajate eestvedamisel lastekaitseametniku igapäevast tööd lähemalt, õpitakse kasutama uut lapse heaolu hindamise kolmnurka ja aidatakse selgeks saada iga võrgustikuliikme rollid lastega seotud menetlustes. Paremad teadmised lastekaitsetööst, rolliselgus ja ühtsed väärtused aitavad edendada valdkondadeülest koostööd laste heaoluga tegelevates võrgustikes.

Teisel päeval aset leidev Katrin Roosilehe juhitud meeskonnatööd arendav koolitus. Katrin Roosileht on lõpetanud psühholoogia eriala Tartu Ülikoolis, omandanud kriisinõustaja kutse ja superviisori kutse ning tegutsenud koolitajana üle 12 aasta. Katrini kohta on öeldud järgnevat:

„Katrinil on suurepärane omadus liituda grupiga, saavutada hea kontakt koolitusel osalejatega ning tänu tema suurele empaatiavõimele oskab ta igale osalejale pakkuda just selliseid suuniseid ja teejuhiseid, mis igas konkreetses olukorras töötavad kõige paremini. Katrini koolitused on sügavad ja emotsionaalsed – tõsised koolitusteemad on pikitud kvaliteetse huumori ja sooja südamlikkusega, koolituspäeva lõppedes on Katrin saanud grupiga nii “omaks”, et sageli kliendid soovivad koolitust jätkata jätkuprogrammiga just karismaatilise koolitaja tõttu.“

Koolituse tulemusena suureneb võrgustikuliikmete arusaam lastekaitsetöö sisust, selginevad rollijaotused, paraneb infovahetus ja multidistsiplinaarne koostöö nii ennetustegevustes kui abivajavate lastega seotud töös on tõhusam.

Koolitusi viime läbi ajavahemikul september – november 2024. Täpne koolituse aeg selgub kõigi osapooltega kokkuleppel.

Võrgustikukoolitusi viime läbi sel aastal NELI TÜKKI.

Kandideerimise lõpptähtaeg on 30.04.2024!

Ühe koolitusgrupi suurus on maksimaalselt 25 inimest omavalitsuse kohta.

Võrgustikukoolituse viime läbi teie omavalitsuses ja tuleme ise teie juurde kohale, muuhulgas aitame ettevalmistuste, võrgustiku kokkukutsumise, kohapealsete asjaajamiste ja kõige muuga, milles meie abi vajate, et antud koolitus toimuda saaks. Koolituse lõppedes koostame ka kokkuvõtte, mis aitab võrgustikul saavutatud edu hoida ja edasist koostööd hõlbustada.

Koolituse läbinud võrgustikuliikmed saavad ka sellekohased tõendid.

Oma soovist osaleda anna meile märku SIIN (klõpsa lingil)!

Küsimuste korral võtke ühendust MTÜ Lastekaitse Liidu koostöö koordinaator Anneli Valneriga e-kirja teel anneli.valner@lastekaitseliit.ee või helistades telefonil 53967885.

Loe lisaks ka eelnevate koolituste kokkuvõtteid:

Koolitusi toetab Sotsiaalministeerium läbi strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks!“




Konverents: Targalt internetis: digitaalne heaolu ja vaimne tervis

Täna, turvalise interneti päeval korraldavad Lastekaitse Liit, Haridus- ja Noorteamet ning Tallinna Tehnikaülikool koostöös Telia Eesti AS-ga konverentsi “Targalt internetis: digitaalne heaolu ja vaimne tervis”. Vaata konverentsi plenaarsessiooni Facebook Live otseülekandest: https://fb.me/e/1AuKlWHiT

Konverents keskendub laste interneti ja digitehnoloogia vahendite kasutamisega seotud väljakutsetele ja lahendustele. Millised on digitehnoloogia kasutusharjumused? Kuidas saaksime nutivahendeid targemalt, turvalisemalt ja ka tervislikumalt kasutada? Kuidas seda kõike lastele ja noortele õpetada?

Konverentsi avavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi-Vinter Nemvalts ja MTÜ Lastekaitse Liidu projekti Targalt Internetis koordinaator Malle Hallimäe.

Plenaarsessioonis esinevad:

  • Ingrid Maadvere ja Rasmus Vau Gustav Adolfi Gümnaasiumist;
  • professor Veronika Kalmus Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis;
  • Aivar Hiio Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Plenaarsessiooni diskussiooni juhib Kalev Pihl (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu infoturbe nõukoja juht ja Targalt internetis nõuandva kogu liige).JTNDZGl2JTIwY2xhc3MlM0QlMjJmYi12aWRlbyUyMiUyMGRhdGEtaHJlZiUzRCUyMmh0dHBzJTNBJTJGJTJGd3d3LmZhY2Vib29rLmNvbSUyRlRlbGlhRWVzdGklMkZ2aWRlb3MlMkY5MjU4MjQ3MDU0Mzc0MzUlMkYlMjIlMjBkYXRhLXdpZHRoJTNEJTIyYXV0byUyMiUyMGRhdGEtc2hvdy10ZXh0JTNEJTIyZmFsc2UlMjIlM0UlM0MlMkZkaXYlM0U=




Täna, 6. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist turvalise interneti päeva

Turvalise interneti päeva eesmärk on pöörata tähelepanu digitaaltehnoloogia vastutustundlikule, lugupidavale, kriitilisele ja loovale kasutamisele. Eestis keskendutakse tänavu digitehnoloogia kasutusharjumustele ja sellele, kuidas saaksime oma nutiseadmeid targemalt, turvalisemalt ja ka tervislikumalt kasutada ning seda lastele ja noortele õpetada.

Turvalise interneti päeval korraldavad Lastekaitse Liit, Haridus- ja Noorteamet ning Tallinna Tehnikaülikool koostöös Telia Eestiga konverentsi „Targalt internetis: digitaalne heaolu ja vaimne tervis“. Konverentsi fookuses on laste ja noorte digitehnoloogia kasutusharjumused, sellega seotud raskused ja võimalikud lahendused.

„PISA 2022 andmetel kasutavad Eesti õpilased nutiseadmeid keskmiselt 60 tundi nädalas, mis on võrreldav 1,5 töökohaga. Digitehnoloogiarikkas keskkonnas toimetamisel muutuvad järjest olulisemaks digipädevus ja digitaalne heaolu, et me mõtleksime tehnoloogia kasutamisel ka oma vaimse ja füüsilise tervise ja heaolu peale,“ sõnab Tallinna Tehnikaülikooli küberturvalisuse vanemteadur Birgy Lorenz. „Digitaalse heaolu suurendamiseks tuleb meil üle vaadata, kuidas ja miks me digiseadmeid kasutame, ning leida viise, kuidas negatiivseid mõjusid vähendada ja positiivseid suurendada. Sealjuures on väga oluline lapsevanemate ja õpetajate positiivse eeskuju ning dialoog laste ja noortega,“ rõhutab ta.

Konverentsi avavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi-Vinter Nemvalts ja MTÜ Lastekaitse Liidu projekti Targalt Internetis koordinaator Malle Hallimäe. Plenaarsessioonis esinevad Ingrid Maadvere ja Rasmus Vau Gustav Adolfi Gümnaasiumist, professor Veronika Kalmus Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudist ja Aivar Hiio Haridus- ja Teadusministeeriumist. Plenaarsessiooni diskussiooni juhib Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu infoturbe nõukoja juht ja Targalt Internetis nõuandva kogu liige Kalev Pihl. Konverentsi plenaarsessiooni ettekandeid saab vaadata otseülekandena Lastekaitse Liidu ja Telia Facebooki kanalist.

Lastekaitse Liit kutsub koole, lasteaedasid, noortekeskusi ja teisi lastega töötavaid asutusi turvalise interneti päeva tähistama ning korraldama veebruarikuus lastele ja noortele üritusi, mis suurendavad nende digipädevust ja süvendavad heade digitaalsete harjumuste kujunemist. Koolidel on võimalus osaleda 1.-6. klasside õpilastega digiohutuse ja küberturvalisuse võistlusel KüberNööpnõel ning 7.-12. klasside õpilasi ja tudengeid kutsub Tallinna Tehnikaülikool osalema küberpõgenemistoa loomise võistlusel. Rohkem infot leiab: www.targaltinternetis.ee.

Tänavu tähistatakse rahvusvahelist turvalise interneti päeva üle maailma enam kui 180 riigis. Eestis koordineerivad päeva üritusi Targalt Internetis projekti raames Lastekaitse Liit, Haridus- ja Noorteamet, Tallinna Tehnikaülikool ja Sotsiaalkindlustusamet.




Kuidas läheneda teismelise probleemile?

Kristi Märk

Mis meie noorte hinges ja südames toimub ning kuidas neid aidata? „Kohati on peret sessioonile kaasata keeruline. Kui vanemad ootavad, et psühholoog teeks lapse korda, ei tekigi neil endil mingit vajadust oma käitumist muuta,“ tunnistab koolipsühholoogina töötav ning pereterapeudi väljaõpet läbiv Olle Selliov.

 

Vajadus, et mu töö oleks tähenduslik oli selleks hetkeks kasvanud möödapääsmatult oluliseks. Tundsin, et mul oleks inimestele palju anda. Mul on piisavalt küpsust, elukogemust, stabiilsust ning tahet juurde õppida. Ilmselt eelistasin haiglakeskkonnale kooli, kuna mu päritoluperes on palju haridustöötajaid ja see suund on mulle justkui omasem.

Seni pole ma seda otsust kordagi kahetsenud, kuna see on äärmiselt oluline ja tänuväärne töö, mille abil on mul võimalik kaasa aidata noorte inimeste arengule ning mõjutada mitte ainult nende tulevikku, vaid ka olevikku.

Artikkel on valminud koostöös Lastekaitse liiduga. Lastekaitse liit tähistab sel aastal jõule kampaaniaga „Räägi minuga“, milles võetakse fookusesse meie ühiskonnas levinud kasvatusmustrid ja kutsutakse vanemaid üles karistamise asemel lapsi kuulama.

 

Peale selle, et olete koolipsühholoog, läbite ka pereterapeudi väljaõpet. Kuidas need kaks suunda üksteist täiendavad ning mis on peamine, mida on pereteraapia õppimine teile kui koolilastega töötavale psühholoogile juurde andnud?

Pereteraapia väljaõpe on mõjutanud minu tööd koolipsühholoogina väga palju. Peamine erinevus on see, et nüüdseks ma üldjuhul väldin teismelistega individuaalset tööd, selle asemel kaasan koostööprotsessi ka perekonna, eelkõige vanemad.

Esiteks kuna probleemid, millega teismeline minu või mu kolleegide juurde jõuab, ei ole enamasti tekkinud kusagilt taevast või vaakumist, vaid on peaaegu alati seotud peresuhetega. Selleks, et need vastastikused mõjud saaksid nähtavale tulla, on oluline, et ka vanemad oleksid koostööprotsessi kaasatud.

„Üldjuhul väldin teismelistega individuaalset tööd“

Teiseks, kui võtta lähtekohaks, et probleemid on alati seotud peresuhetega, siis ma ei saa panna noore inimese õlgadele vastutust ning koormat hakata peres midagi muutma. See ei ole talle jõukohane ega realistlik ülesanne.

Veel üks põhjus, miks töötada nii lapse kui vanematega, on see, et probleem ei ole sageli teismelise enda oma. Mõnikord kujutavad vanemad ette, et noor võiks olla kuidagi teistsugune, ning sel juhul saame tegeleda vanemate ootustega, mitte keskenduda teismelise survestamisele muutuda. Kõige olulisem põhjus on aga see, et teismelise aktsepteeriv ja peegeldav kuulamine ning tema toetamine ei peaks jääma lõpuks minu kanda, vaid võiks minna perre tagasi.

Ühistel sessioonidel saavad vanemad kõike seda harjutada, kuna minu eesmärk on aidata neil leida lisaressursse või õppida vajalikke oskusi, mis on vajalikud, et teismeline tunneks end piisavalt turvaliselt, et ta saab oma mured vanematele usaldada ja pinged maha laadida.

Ma kujutan ette, et nii mõnigi lugeja kergitab praegu kulmu ning mõtleb, et teoorias kõlab hästi, ent kuidas osapoolte kohale saamine ja koostööni jõudmine reaalselt toimub. Seda just nendel puhkudel, kui teismeline ei soovi vanemate juuresolekul neid asju arutada või vastupidi: kui pereliikmed ei mõista niisuguse meetodi vajalikkust.

Tunnistan, et kohati on ülesanne peret sessioonile kaasata keeruline. Samas peame mõistma, et kui laps ei soovi end vanematele nähtavaks teha, sest neil puudub piisavalt lähedane suhe ja mina lepin sellega, siis ma aitan kaasa olemasolevate mustrite säilimisele. Nii ei saagi midagi ju muutuda. Ja teistpidi, kui vanemad ootavad, et psühholoog teeks lapse korda, siis ei tekigi neil endil mingit vajadust oma käitumist muuta. Pean seetõttu teavitustööd vanemate kaasamise olulisusest väga tähtsaks.

Näiteks oli mul 15aastase ennast lõikuva noorega kümmekond kohtumist, kuid edusammud olid väga tagasihoidlikud. Kui ma tegin muutuse ning palusin kohale tulla ka vanematel ning õel-vennal, said tänu kogu pere koostööle nähtavale tulla tegelikud hirmud ja mustrid, mis probleemi säilitasid. Üksainus kohtumine oli mõjusam ja tõhusam, kui kõik need eelnevad 10 kohtumist kokku. Eks loomulikult individuaalsetest kohtumistest teismelisega päriselt ei pääse. Mõnikord on vaja teha eeltööd, et maandada pere kaasamisega seotud ärevust või uurida, kas teismelist on väärkoheldud.

Kas teil on võimalik enda seniste kogemuste põhjal kas hästi üldistavalt või mõne konkreetse näite põhjal öelda, milline on olnud asjaosaliste tagasiside?

Üks meeldejäävamaid kommentaare teismeliselt oli: „Kui vanemad usuksid rohkem, et ma saan ise hakkama, oleks neil rahulikum olla ja siis oleks ka mul endal rahulikum olla. Aga kui pere ei usu, et ma ise hakkama saan, siis see tõmbab mu enesekindluse maha.“ Nendest sõnadest poleks olnud kasu, kui vanemaid poleks olnud sessioonil kohal. Sain edasisest arutelust kohest tagasisidet selle kohta, kui võimsa mõjuga need sõnad olid. Ja need ei tulnud minu suust.

Murdeeast rääkides ei saa me üle ega ümber piiridest. Üldjuhul räägitakse teismelisele seatavatest piiridest, kuid teie rõhutate ka nende piiride olulisust, mis puudutab lapsevanemaid. Mida te selle all täpsemalt mõtlete?

Seda, et ka lapsevanem ise vajab piire ja nende väljendamist, et elada enda vajadustega kooskõlas. Kui lapsevanem oma piire ei väljenda, põleb ta kiiresti läbi. Ta vajab puhkehetki, und ning aega iseenda ja oma partneriga. See tähendab, et vanem peaks olema suuteline leidma võimalusi, et seista nende vajaduste eest. Kui ta seda teeb, siis tõmbab ta selged piirid enda ja teiste vajaduste vahele, hoolitseb oma heaolu eest ning on suuteline olema lastele distsiplineeriv, kuid rahulik ja soe tugi. Olen veendunud, et kui vanemaga on hästi, on ka teismelisega hästi.

„Ka lapsevanem ise vajab piire ja nende väljendamist, et elada enda vajadustega kooskõlas.“

 

Vabadus ja vastutus ning nende kahe vahel tasakaalu leidmine on igipõline dilemma, mis vaevab paljude teismeliste vanemaid. Kuidas poleks liiga palju ega liiga vähe ning samal ajal säiliks ka lapsega suhtlus ja läbisaamine?

Ma usun, et ka siin algab kõik selgetest piiridest ehk taipamisest, et teismeline on eraldiseisev isiksus, kellel on oma tee käia ning õigus oma vajadusi väljendada. Ta ei ole vanema käepikendus, kellel on samasugused vaated, hoiakud, väärtused, mõtted, tunded ja elukogemus. Kui ma vanemana seda mõtet aktsepteerin, siis ma muutun uudishimulikuks, et kuidas mu teismeline laps millestki mõtleb, mida näeb probleemina ja milliseid lahendusvõimalusi pakub. Ta on suuteline iseseisvalt mõtlema ning seda oskust ei tohiks alla suruda.

Seetõttu ongi olulisem kui iial varem pidada teismelisega dialoogi ning sõlmida arutelul põhinevaid kokkuleppeid. Alati kuulata ära, mis mõtted ja ettepanekud noorel endal on kuna noored on väga nutikad ning neil on väga palju häid ideid.

Hästi konkreetne ja lihtne soovitus on see, et teismeeas võiks aasta-aastalt vanemaks saamist tähistada koos teismelisega üheskoos arutades, mis võiks olla järgmine suurem vabadus, mida järgmisel aastal sellele noorele võimaldatakse, ja mis on sellega kaasnev vastutus.

Kui teil oleks võimalus öelda midagi kõigile Eestimaa teismelistele ning nende vanematele, mida te neile kõige enam südamele paneksite või julgustuseks ütleksite?

Ärge lugege teiste mõtteid ega püüdke aimata nende vajadusi. Küsige ja väljendage enda omi. Olge julged omavaheliste erinevuste nähtavaks tegemisega, sest avatud suhtlus on vabastav ning võimaldab teha eesmärgistatud tööd lahenduste leidmiseks.

See on nii äge, et inimesed on erinevad!




Perevägivallast rääkides peame rääkima ka perekonnavaidlustest

Anne Haller, MTÜ Lapsed lähisuhtevägivallas

Käes on jõulude ja aastavahetuse aeg. On saanud omamoodi kurvaks tavaks, et sellistele tähistamistele järgnevad kokkuvõtted selle kohta, kui palju perevägivalla teateid politsei pühade jooksul sai. Järjest sagedamini rõhutab politsei nendes kokkuvõtetes ka seda, et perevägivalla puhul vajavad alati abi ka selles peres kasvavad lapsed ning seda sõltumata sellest, kas nad olid otsesed kannatajad, nägid juhtunut pealt või viibisid eemal. See teeb heameelt, kui sedavõrd võika nähtuse puhul nagu perevägivald üldse sobib sellist sõna tarvitada.

Ilmselt ei teki meil kellelgi küsimust, miks räägib perevägivallast just politsei. On väga hea, et see tundub meile nii loomulik. Samas on oluline teadvustada, et see pole alati nii olnud – veel 30, aga võib-olla isegi 20 aastat tagasi ei olnud politsei sekkumine ja perevägivalla suhtes kriminaalasja alustamine meie jaoks sugugi nii enesestmõistetav. Üsna samamoodi ei tundu meist paljude jaoks praegu enesestmõistetav, et perevägivalla ja eriti perevägivallas kasvavate lastega seoses tuleks meil tingimata rääkida ka tsiviilasjadest.

 

Perevägivallas kasvavad lapsed vajavad tsiviilasjades suuremat tuge

Lihtsustatult öeldes on tsiviilasi kohtuasi, mis tuleneb mingist eraõiguslikust, st eelduslikult võrdsete poolte vahelisest suhtest ja kus omavahel vaidlevad inimesed ja/või äriühingud või muud juriidilised isikud. Perevägivallaga võib kaasneda väga erinevaid tsiviilasju, töövaidlustest lemmiklooma jagamiseni, aga tüüpilisemateks tsiviilasjadeks on perevägivalla puhul lahutus, erinevad varaga seotud küsimused, sh vara jagamine ja lastega seotud vaidlused. Need viimased on vaidlused, kus otsustatakse nt selle üle, kumma vanema juures laps pärast vanemate lahkuminekut elab; kummal vanematest on õigus otsustada, millises lasteaias, koolis või huviringis laps käib ja millist arstiabi laps saab; kas ja kuidas laps vägivalda tarvitanud vanemaga suhtleb ning kas ja kui palju elatist lapsest lahus elav vanem lapse ülalpidamiseks maksab. Juriidilises keeles öeldakse nende kohta hooldus- ja suhtlusõiguse ning elatisvaidlused.

Mitme aasta jooksul naiste tugikeskuse juristina töötades ja perevägivalla ohvreid lastega seotud tsiviilasjades esindades nägin, et paljudel juhtudel tunnevad perevägivalla ohvrid just nende vaidluste menetlemise ja lahendamise tõttu, et riik ei kaitse neid perevägivalla eest piisavalt. Karistusõiguslik reaktsioon perevägivallale ehk see, et teise vanema või lapse enda suhtes vägivaldselt käitunud vanemat karistatakse tingimisi või mõistetakse ta mõneks kuuks vangi, on kahtlemata oluline, ent mõjutab nii täiskasvanud perevägivalla ohvri kui perevägivallas kasvanud lapse elu edasist käiku siiski võrdlemisi vähe. Küll aga mõjutab nii täiskasvanud ohvri kui lapse elu olulisel määral see, kui palju vägivaldselt käitunud vanem pärast vägivaldse suhte lõppemist nendega kokku puutub ja nende elu üle otsustada saab. See aga sõltub suuresti just ülal viidatud vaidlustes tehtavatest lahenditest. Just need määravad, kas perevägivald saab jätkuda ka pärast seda, kui pere enam koos ei ole, ning kas laps kasvab vägivallamustrisse niimoodi sisse, et kannab selle või vähemalt selle mõju edasi ka oma täiskasvanuikka. Sest just seda sellekohased teadusuuringud meile kinnitavad: lapsena vägivaldses peres kasvanud lapsel on kordades suurem risk sattuda pere- või seksuaalvägivalla ohvriks ka täiskasvanueas või, vastupidi, tarvitada täiskasvanuna ise oma lähedaste suhtes vägivalda[1]. Lisaks võib vägivaldses peres kasvamine negatiivselt mõjutada lapse täiskasvanuea tervist ja elukäiku – suurenevad nii tõenäosus kogeda täiskasvanueas erinevaid psüühikahäireid[2] kui ka risk alkoholismi, depressiooni, sõltuvushäirete või suitsidaalsuse väljakujunemiseks ning südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumiseks[3].

 

Liiga politseikeskne lähenemine jooksutab perevägivalla mõiste sisust tühjaks

Kuidas me siis saaksime riigina perevägivalla ohvreid, sh lapsi tsiviilasjades perevägivalla vastu paremini kaitsta? Ja kas see on üldse võimalik, arvestades eespool toodud tsiviilasja definitsiooni, mille kohaselt on see eraõiguslikust suhtest tulenev ning eelduslikult võrdsete poolte vahel peetav vaidlus, kus riigil kohta ei tohiks olla?  Olen veendunud, et on. Veelgi enam, on mitmeid märkimisväärse mõjuga samme, mille astumine ei nõua isegi mingeid muudatusi kehtivas õiguslikus regulatsioonis.

Esimese sammuna aitaks tsiviilasjades perevägivalla vastu senisest tõhusamalt astuda see, kui me astuksime sammu edasi suhtumisest, et perevägivald on (ainult) politsei asi. Perevägivalla liigselt karistusõiguse keskne käsitlus viib praegu liiga paljudes lastega seotud perekonnavaidlustes selleni, et kui perevägivalla suhtes pole politseile avaldust esitatud või pole sellise avalduse suhtes kriminaalmenetlust alustatud, siis ei peeta perevägivalla väitele suurema tähelepanu pööramist vajalikuks ka tsiviilasja menetluses. Halvimal juhul peetakse sellekohaseid väiteid lausa valekaebusteks. Või teistpidi, leitakse, et kui kriminaalmenetluses on juba perevägivalla toimepanijat karistatud, on teema sellega n-ö maas ning tsiviilasjas polegi tarvis perevägivallale uuesti tähelepanu pöörata. See viib olukorrani, kus perevägivalla ohvrid tunnevad, et neil justkui polegi võimalik perevägivalla tõttu riigi poole pöördumisest „võita“ − ükskõik, kas nad pöörduvad politseisse või mitte, võib perevägivald kui „politsei asi“ jääda laste üle peetavas vaidluses tähelepanuta. Arvestades, et perevägivallana mõistetakse igasuguseid füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise ja majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas või koduseinte vahel (naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ehk nn Istambuli konventsiooni art 3b), on see lausa paradoksaalne. On ju peres sündinud lastega seotud vaidlus vaat et kõige tihedamalt perekonnas või koduseinte vahel toimuvaga seotud vaidlus üldse. Lisaks ei arvesta kirjeldatud karistusõigusekeskne lähenemine perevägivallale, et Eestis on kriminaalkorras reeglina karistatavad üksnes konkreetsed teod. Perevägivald on oma olemuselt aga pigem käitumismuster, mis seisneb ohvri, sh laste oma võimule allutamises ning mida moodustavatest tegudest võivad vaid üksikud (kui üldse) olla kriminaalkorras karistatavad. Seega, nähes perevägivalda üksnes või peamiselt politsei pärusmaana, jooksutame me perevägivalla mõiste lõppkokkuvõttes oma sisust tühjaks.

 

On üsna tõenäoline, et karistusõigusekesksest perevägivalla käsitlusest sammu edasi astudes leiame end olukorrast, kus korraga tundub lastega seotud tsiviilasjades olevat ehmatavalt palju perevägivalda. See omakorda võib kergesti tekitada mõtte, et kõik need väited perevägivalla kohta ei saa olla tõsi. Saavad küll. Kas just päris kõik, aga suurem osa neist küll. Vaadake meie statistikat. Nii Eurostati  kui Statistikaameti vastavalt 2021. ja 2022. aastal läbiviidud uuringute järgi on paarisuhtes psühholoogilist, seksuaalset või füüsilist vägivalda (sh ähvardusi) kogenud 41%, s.o natuke vähem kui pool Eesti naistest. Sama Statistikaameti uuringu järgi on lisaks paarisuhtes vägivalda kogenud ka 33% ehk kolmandik meestest. Politsei- ja Piirivalve eelmise aasta üheksat kuud hõlmava statistika järgi olid 40 protsendil nendeni jõudnud lähisuhtevägivalla juhtumite puhul sellega seotud lapsed. See kõik näitab, et meie ühiskonnas ongi ehmatavalt palju perevägivalda ja selle keskel kasvavaid lapsi. On ainult loogiline, et seda kohtab ehmatavalt palju ka lastega seotud perekonnavaidlustes. On aeg seda ka nendes vaidlustes märgata ja sellega tegeleda.

 

 

[1] Franchino-Olsen, H., Christofides, N., Woollett, N., Fouche, A., Silima, M., Thurston, C., Monaisa, K., Meinck, F. (2023). Conducting Violence Research Across Multiple Family Generations and with Young Children: Findings from a Mixed-Methods Pilot Study in South Africa. International Journal on Child Maltreatment. https://doi.org/10.1007/s42448-023-00157-w.

[2] Felitti V. J., Anda, R. F., Nordenberg, D., Williamson, D. F., Spitz, A. M., Edwards, V., Koss, M. P., Marks, J. S. (1998). Relationship of childhood abuse and household dysfunction to many of the leading causes of death in adults. The Adverse Childhood Experiences (ACE) Study. American Journal of Preventive Medicine.14(4), 245-58. doi: 10.1016/s0749-3797(98)00017-8 ja McLaughlin, K. A., Lambert (2017). Child trauma exposure and psychopathology: mechanisms of risk and resilience. Current Opinion in Psychology, 14, 29-34. doi: https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2016.10.004

[3] van der Kolk, B. (2020). Keha peab arvet : aju, vaim ja keha traumast paranemisel. Tallinn: Tänapäev.




MEEDIAKAJASTUS I PERE JA KODU PODCAST: Tehke pühadel asju, mis lastele häid mälestusi tekitavad, mitte lihtsalt kohustuslikku vormitäidet

Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala ja kommunikatsioonijuht Eeva Schneider käisid Pere ja Kodu taskuhäälingus otsimas vastust küsimustele:

  • Mida teha, et laps ei tunneks end jõuluvirvarris üksildasena?
  • Kas meie pere jõulukombed on päriselt lähendavad?
  • Mida ette võtta, et külaskäigud sugulaste juurde ei oleks väsitavad ja formaalsed?
  • Mida teha, et pühadestress üle pea ei kasvaks?
  • Kuidas jõuda pühade ajal lapsi säästvate otsusteni keeruliste peresuhete korral?
  • Kuidas võtta lastega jutuks tõsisemad teemad, et vähem positiivsed tunded ei muutuks pühade ajal tabutunneteks?
  • Kuidas suhelda lastega jõulude ajal nii, et nad oleks nähtud, kuuldud ja mõistetud?

Kuula saatest soovitusi, kuidas muuta jõuluaeg oma pere jaoks kõige tähendusrikkamaksJTNDaWZyYW1lJTIwc3R5bGUlM0QlMjJib3JkZXItcmFkaXVzJTNBMTJweCUyMiUyMHNyYyUzRCUyMmh0dHBzJTNBJTJGJTJGb3Blbi5zcG90aWZ5LmNvbSUyRmVtYmVkJTJGZXBpc29kZSUyRjByQkJzRWVEdmdxSjVsY3NPYVBtbUUlM0Z1dG1fc291cmNlJTNEZ2VuZXJhdG9yJTIyJTIwd2lkdGglM0QlMjIxMDAlMjUlMjIlMjBoZWlnaHQlM0QlMjIxNTIlMjIlMjBmcmFtZUJvcmRlciUzRCUyMjAlMjIlMjBhbGxvd2Z1bGxzY3JlZW4lM0QlMjIlMjIlMjBhbGxvdyUzRCUyMmF1dG9wbGF5JTNCJTIwY2xpcGJvYXJkLXdyaXRlJTNCJTIwZW5jcnlwdGVkLW1lZGlhJTNCJTIwZnVsbHNjcmVlbiUzQiUyMHBpY3R1cmUtaW4tcGljdHVyZSUyMiUyMGxvYWRpbmclM0QlMjJsYXp5JTIyJTNFJTNDJTJGaWZyYW1lJTNF




Kuidas lastega kokkuleppeid sõlmida?

Aivar Haller

Üks olulisemaid asju, mida me suhetes lastega teha saame, on õppida kuulama – see on lapsega suhtluses kõige olulisem tööriist. Kuulamise kõrval teine hädavajalik tööriist on kokkulepped. Sageli kardetakse, et kokkulepped lastega ei pea, kuid võin oma kogemuse põhjal julgustada, et kokkulepped peavad, kui on hästi tehtud. Toon oma pereelust näite, kuidas sõlmida koolieelikutega kokkuleppeid, mis kestavad pikki aastaid ja mõjutavad tervet elu.

 

Olime kolinud perega uude koju ja teinud põhjaliku remondi. Viieaastane poeg ja sügisel kooli minev seitsmeaastane tütar said omaette toa, mille seinu kattis imelistes värvitoonides tapeet. Kui ma ühel õhtul koju jõudsin, palus kurva moega abikaasa mind lastetuppa. Mulle avanes ehmatav vaatepilt: toa seinad olid markeritega põhjalikult täis soditud!

Mis juhtus?“ küsisin lastelt.

„Palun vabandust issi, et me võtsime sinu kabinetist luba küsimata vildikad.“

„Selle saate andeks, aga miks te ometi seinad ära sodisite?“

„Me ei sodinud,“ täpsustas tütar, „me joonistasime ja kirjutasime!“

Artikkel on valminud koostöös Lastekaitse liiduga. Lastekaitse liit tähistab sel aastal jõule kampaaniaga „Räägi minuga“, milles võetakse fookusesse meie ühiskonnas levinud kasvatusmustrid ja kutsutakse vanemaid üles karistamise asemel lapsi kuulama.

„Ma tõin teile eile ju suured paberid, mille peale joonistada ja kirjutada – me ei kasuta selleks seina!“ vastasin jahmunult.

„Issi, eile ütlesid sa, et meil on oma toas vabadus!“ teatas üllatunud tütar.

 

Vabadus, aga mis piirini?

Mul jooksis juhe kokku. Mis kuradi vabadus?! Õnneks ei jõudnud ma midagi öelda, sest korraga tuli meelde, et olin tõesti vabadusest rääkinud. Lapsed olid elutoas joonistanud suurtele paberitele oma maailmasid ja teinud seejuures väga valju häält. Mina aga püüdsin kõrvalkabinetis artiklit kirjutada. Lõpuks läksin lärmi täis elutuppa ja ütlesin: „Teate, lapsed, ma aitan teil need paberid teie tuppa viia. Paneme vaheukse kinni ja siis võite teha, mis tahate – oma toas on teil selleks täielik vabadus.“

Olen 20 aastat mööda koole käies rääkinud 15- ja 17aastastele vabadusest, aga kuidas rääkida sellest väiksematele lastele? Õnneks tuli mul idee. Palusin lastelt luba ühele veel sodimata seinalapile joonistada. Sain loa ja tegin sinna ringi.

„See on kook nimega ELU, nüüd lõikame kummalegi teist ühe lõigu. Eva-Maria koogiviilule kirjutame EI TOHI ja Arturi omale PEAB.“

Siis palusin lapsi, et nad loetleksid üles kõik need asjad, mida meie peres ei tohi teha. See oli üsna ladus kulgemine, lapsed aina nimetasid ja mina kirjutasin: ei tohi luba küsimata seinale joonistada ega kirjutada, kakelda ja teist lüüa, tänaval palli mängida jne. Kui see valmis, panime kirja kõik selle, mida meie peres peab tegema: tuba koristama, sööma ja magama, hambaid pesema, lahke olema jne.

Kui suur kirjatöö lõpuks valmis sai, joonistasin „koogile“ naerunäo ja ütlesin: „Vaadake, lapsed: kui meie oleme omavahel kokku leppinud, mida meie peres ei tohi teha ja mida peab tegema, siis kõik see, mis jääb üle, on VABADUS:

Viieaastane Artur vaatas pilti ja hüüdis vaimustunult: „Nii palju!“ Kuna ta lugeda ei osanud, siis küsis ta kiiresti üle: „Kas McDonalds sai ka kirja?“ Minu eitava vastuse peale soovis ta selle PEAB asjade alla kirja panna. Seepeale kutsusime ema appi ning jõudsime koos arutledes kokkuleppele: neli korda aastas on mõistlik McDonaldsit külastada – siis on seal kindlasti uued mänguasjad saadaval. Kirja said ka näiteks igapühapäevased pannkoogid ja sünnipäevapidu kusagil põnevas kohas.

Mulle kui kasvatusteadust nuusutanud lapsevanemale oli selge, et nii noortele lastele ei ole mõtet rääkida sellest, et kui oled valmis vastutust kandma, ei PEA mitte midagi. Aga ma teadsin, et see aeg ei ole kaugel, ja olin selleks valmis.

 

Lapsega arutlemine viib vastusteni

Eva-Maria sai 14 ja teatas ühel hommikul, et tema kooli ei lähe. Seepeale arenes meil järgnev dialoog: „Heake küll, äkki ei soovi sa ka homme kooli minna?“

„Hea mõte!“

„Siis on mul sulle üks väga oluline küsimus: kas sa kooli lõpetada ikka tahad?“

„Muidugi,“ oli vastus peale lühikest mõttepausi.

„Väga hea, siis on asi klaar. Mulle on oluline teha vahet tahtmisel ja soovil. Kui sa tahad kooli lõpetada, siis paneb see kõik muu kenasti paika. See, et sa täna kooli ei soovi ehk ei viitsi minna, see on mulle OK. Kuna sa tahad kooli lõpetada, siis peame nüüd vaatama, kuidas täna ja võib-olla ka homme koolis õppimata jäävad asjad järele õpitud saavad. Muidu võib kooli lõpetamisega kehvasti minna. Kuna otsustaja vastutab, siis on nüüd sinu otsustada, kuidas see olukord lahendada.“

Edasi arutlesime, kuidas õppimisele aega leida. Selgus, et tegelikult ei tahtnud Eva-Maria juba plaanitud asjadest loobuda ning ühel hetkel ütles välja põhjuse, miks ta kooli minna ei soovinud: sõbrannaga olid suhted untsu läinud! Arutlesime suhete korrastamise võimaluste üle ja lõpuks otsustas Eva-Maria siiski kooli minna, et suhted ikka korda saada.

 

Kokkulepped muutuvad ajas koos laste kasvamisega

Lastetoa seinale joonistatud kokkulepetest said pikkadeks aastateks meie pere põhimõtted, mida me kõik viiekesi (ka Arturist 6 aastat noorem Katarina) hoolsasti au sees hoidsime. Aeg andis arutust, et ühekordne kirjapanek edu ei taga – aeg-ajalt on hea need jälle koos üle vaadata ja välistatud ei ole ka see, et midagi on vaja lisada või muuta. Aja mõõdudes jäävad niinimetatud titekad seljataha ja sünnivad uued, eakohased kokkulepped.

Kõige tähtsam on aga see, et kõiki otsuseid tehakse kogu perega koos, sest ainult otsustaja vastutab.