Peretöö Lastekaitse Liidus

Lastekaitse Liidu peretöö kontseptsioon

Vastutus lapse kasvatamise ja lapse heaolu tagamise eest lasub eelkõige lapsevanematel ja sellest lähtuvalt on perekond lastekaitsetöö kontekstis kõige olulisem last toetava võrgustiku osa/lüli. Last ja tema probleeme vaadeldakse alati perekonna kontekstis ning perekonda vaadeldakse teda ümbritseva kogukonna kontekstis. Perekonna toimetulekut vaadeldakse perekonna kesksematest funktsioonidest lähtuvalt. Erinevates perekonna funktsioonide käsitlustes korduvad: järelkasvu saamine ja sotsialiseerimine - kasvatustegevus, hariduse andmine, identiteedi areng; perekonnaelu materiaalse küljega toimetulek - materiaalsete ressursside hankimine ja kasutamine; turvaliste inimsuhete ja emotsionaalse atmosfääri loomine - läheduse pakkumine, ühtekuuluvustunne, iga pereliikme väärtuslikkuse ja armastatuse tunne. Perekonna psühholoogilised ja sotsiaalsed ülesanded ehk funktsioonid ning pereliikmete interpersonaalsed oskused ja kompetentsid moodustavad perekonda iseloomustava funktsioneerimisstiili. Ei ole olemas õigeid ega valesid funktsioneerimisstiile, vaid need stiilid erinevad oma efektiivsuse poolest. Trivette & Dunst on kirjeldanud 12 erinevat tunnust, mis erinevates kombinatsioonides ja omavahel seotuna tagavad perekonna optimaalse funktsioneerimise:
 

•    veendumus, et suudetakse toime tulla perekonna ja pereliikmete kasvu ning heaolu tagamisega;
•    väärtustatakse nii suuri kui väikesi asju, mida pereliikmed teevad hästi, ja julgustatakse üksteist jätkama;
•    keskendutakse ühisele vaba aja veetmisele ja koostegutsemisele;
•    lähtutakse põhimõttest "liikuda edasi nii headel kui halbadel aegadel";
•    kõik pereliikmed tähtsustavad eesmärkide, vajaduste ja probleemidega toimetulekuks kulutatud aega ja energiat;
•    pereliikmed oskavad üksteisega positiivselt suhelda;
•    perekonnas on selgelt määratletud reeglid, väärtused ja uskumused, mis on aluseks soovitud käitumisele;
•    kasutatakse erinevaid toimetulekustrateegiaid, mis tagavad positiivse funktsioneerimise nii tavapärastes kui ekstreemsetes elusündmustes;
•    probleemilahendamisoskusi osatakse rakendada erinevates elusituatsioonides;
•    osatakse olla positiivne ja näha positiivset kõikides elu aspektides, osatakse näha kriisides ja probleemides võimalust arenguks ja õppimiseks;
•    paindlikkus ning kohanemisvõime rollides, mis on seotud perekonna vajaduste rahuldamisega;
•    tasakaal perekonnasiseste ja -väliste ressursside kasutamise vahel, et toime tulla elusündmustega ja planeerida tulevikku (Trivette, Dunst, 1990).

Lastekaitse Liit väärtustab lapse esmase kasvukeskkonnana perekonda. Lastekaitse Liidu peretöö kontseptsioon on üles ehitatud tugevdava filosoofia põhimõtetest lähtuvalt. Lastekaitse Liidu peretöö baseerub tugevustele põhineva ja/või lahendusele orienteeritud lähenemisviisi meetoditel. Lähtepositsiooniks on pere toimetuleku hindamine ja nende perekonna funktsioonide selgitamine, mille täitmisel perekond vajab toetust.
Funktsioonide paremaks täitmiseks aidatakse perekonnal avastada pereliikmete sisemisi ja väliskeskkonna ressursse ning motiveeritakse neid kasutusele võtma, et tagada lastele turvaline ja arengut soodustav kasvukeskkond. Tugevustel põhineva lähenemisviisi puhul on rõhuasetus emotsionaalsetel ja käitumuslikel oskustel ning kompetentsidel ja omadustel, mis toetavad toimetulekut. Pereliikmete teadlikkus oma tugevustest ja jõuvarudest aitab luua rahulolu ja turvalisust pakkuvaid suhteid ning toetab perekonna toimetulekut igapäevaelu stressi ja ebamugavustega.
Tugevustel põhineva lähenemisviisi kontekstis on üheks oluliseks komponendiks perekonna psüühiline elastsus. Psüühiline elastsus iseloomustab perekonna võimet toime tulla ebamugavate ning häirivate elusündmustega ning neile vastu seista. Arengulisest perspektiivist lähtuvalt on perekonna psüühiline elastsus aluseks perekonna funktsioneerimisele teda ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas ja kujuneb läbi erinevate perekonna arenguetappide. Perekonna psüühilist elastsust vormivateks võtmeprotsessideks on: perekonna uskumuste süsteem (tähenduse omistamine erinevatele elusündmustele, positiivne ja optimistlik maailmavaade, tegutsemise sihipärasus õppimine ja kasvamine ebaõnnestumiste kaudu); organisatsiooniline mudel (muutumise võime ja stabiilsuse säilitamise oskus, seotus ja pühendumine); probleemide lahendamise oskus (selged sõnumid, emotsioonide väljendamine, ühine probleemide lahendamine).
Lähenemisviisi kontekstis on fookuses pereliikmete roll ja vastutus lastele piisavalt hea kasvukeskkonna loomisel. Koostööpartneriteks on perekond, laps(ed), olulised perekonda toetavad isikud ja eesmärgiks on perekonna toimimise parendamine laste heaolust lähtuvalt. Lahendusele orienteeritud lähenemisviis on tegelikkust arvestav ning positiivne lähenemine erinevate väljakutsete, probleemide ja muredega kokkupuutumiseks. Perega töötamisel on tähelepanu suunatud probleemide lahendamisele ja probleemidega seotud tegurite identifitseerimisele. Alustatakse kõige kriitilisemate probleemidega seotud tegurite määratlemisest ja nendele lahenduse otsimisest. Üheskoos abistajaga keskendutakse alternatiivsete lahenduste valimisele probleemist lähtuvalt ning arvestatakse võimalikke takistusi, abi saamise võimalikkust ning sotsiaalset kompetentsust. Võimetust probleemidega toime tulla seostatakse motivatsiooni puudumisega töötada probleemiga erineval moel, võimete/kompetentside puudumisega ning võimaluste puudumisega muuta või leevendada probleemide esinemise viisi või tähendusi.

Lastekaitse Liidu peretöö oodatavad tulemused:
•    perekonna kui põhilise ühiskondliku institutsiooni väärtustamine
•    hästi funktsioneerivad perekonnad, kus pereliikmed toetavad üksteist
•    nauditakse üksteisega koosolemist ja õpitakse üksteiselt
•    terved (hea stardipositsiooniga) lapsed
•    vähenenud laste tervise (füüsiline ja vaimne) - ja käitumisprobleemid, mis on tingitud perekeskkonna mõjudest ning perekonna toimetulematusest
•    tugevatest perekondadest koosnevad kogukonnad, mis toetavad laste kasvatamist ja nende vajaduste rahuldamist
Lastekaitse Liidu peretöö lastekaitsetöö kontekstis sisaldab peresid toetavaid tegevusi ja teenuseid:
•    informatsiooni edastamine (meediakampaaniad, infoportaalid/kodulehed, infovoldikud, abimaterjalid, seminarid, teabepäevad)
•    pere- ja tööelu ühitamist toetavad teenused (pärastlõunased lasterühmad)
•    peret toetavad tegevused erinevates perekonna arenguetappides (koolieelikute suveprogramm, lapsevanemate ettevalmistamine lapse toetamiseks koolitee alustamisel)
•    lastega perede huvikaitse
•    perekeskkonnas toimuv toetav tegevus (teenused, mida osutatakse pere juures kodus: pere tugiisik)
•    lapse tugiisik
Teenuste osutamisel eristatakse kahte sihtgruppi:
Kõik perekonnad - neile on suunatud teenused, mis sisaldavad võimalusi perekonnal avastada oma tugevusi
ning õppida juurde uusi oskusi et tagada parim hoolitsus lastele ja tugevdada peresuhteid.
Spetsiaalset toetust ja õpetust vajavad perekonnad - neile on suunatud teenused, mis aitavad neil paremini
hoolitseda laste eest:
•    perekonnad, kus lapsed on hooletusse jäetud, (toit, riietus, haridus, tervis), lapsi on kahjustatud või väärkoheldud või ilmnevad riskitegurid, mis eespool öelduni võivad viia
•    perekonnad, kus vanemad ei suuda tagada laste emotsionaalsete, materiaalsete ja füsioloogiliste vajaduste rahuldamist kas vaesuse või tõrjutuse tulemusena
•    perekonnad, kes ei suuda rahuldada laste vajadusi haigusest või puudest tingituna
•    perekonnad, kus on madal motivatsioon ja puudulikud teadmised ja vanemlikud oskused laste eest hoolitsemiseks ja (ja näiteks laste käitumisprobleemidega toimetulekuks)
•    perekonnad, kes on sattunud kriisisituatsiooni (töötus, elukoha vahetus, pereliikme surm), mis võib viia deprivatsiooniringi sattumiseni ja laste ebasoodsasse olukorda asetamiseni
Teenuste ja tegevuste kontekstis pööratakse tähelepanu perekonna põhifunktsiooni, laste eest hoolitsemise, edendamisele ja pereliikmete omavaheliste suhete tugevdamisele.

Peretöö teostamisel tähtsustab Lastekaitse Liit järgmisi põhimõtteid:
•    kohaliku omavalitsuse ja kogukonna vastutus
•    erinevate osapoolte partnerlus (kohalik omavalitsuse sotsiaal- ja või lastekaitsetöötaja, kohalik toetavate teenuste võrgustik, haridusasutused, tervishoiutöötajad, pere primaarne sotsiaalvõrgustik, kolmanda sektori organisatsioonid)
•    ühiste tegevuseesmärkide selge sõnastamine
•    kõikidele peredele võimaluste loomine abi ja toetuse saamiseks
•    rõhuasetus varasele märkamisele ja ennetustegevusele
•    teadmised ja oskused peredega töötamiseks
•    finantsressursside efektiivne kasutamine
•    tegevuste ja teenuste mõju ning sihtgrupi rahulolu kaardistamine
•    tulevikupoliitikate kujundamine "hea praktika" näidetele tuginedes


Peretöö valdkond 2007:

Väärtustada perekonda ning aidata kaasa vanemliku kasvatuspraktika tõhustamisele.

 Alaeesmärgid

1. Kujundada avalikkuse väärtushinnanguid pere (de) esiletõstmiseks ühiskonnas.

 heategevusprojektid
koostöö avaliku, mittetulundus ja erasektoriga peretemaatika käsitlemisel (perekonna väärtustamine, lastega perede märkamine ja toetamine, kogukonna tasandil perede toestamine)
ümarlauad ja arutelud kohalikes omavalitsustes
suhtlemine meediaga peretemaatika käsitlemiseks
perekeskse peretöö temaatika käsitlemine ajakirjas “Sotsiaaltöö”.
 

2. Juhtida avalikkuse tähelepanu pere- ja lastekaitsepoliitika kitsaskohadele lähtuvalt laste ja perede vajadustest ning organisatsiooni liikmete ettepanekutest selles valdkonnas.

 (Tegevustes lähtuda põhimõttest, et lapse kõige paremaks kasvukeskkonnaks on tema perekond.)

ümarlauad, probleemarutelud omavalitsuse tasandil laste ja perede olukorra analüüsimiseks ja parendamiseks koostöös omavalituse sotsiaal- ja/või lastekaitsetöötajatega ning kogukonna institutsioone ja lapsevanemaid kaasates
·        ettepanekud pere- ja lastekaitsepoliitika kitsaskohtade kõrvaldamiseks

seadusandluse analüüs, meedias avaldatu analüüs.
 

3. Pakkuda välja ja viia ellu uusi algatusi laste ja perede toetamiseks.

 (Rõhuasetus on lapse ja lapsevanema vastastikuse mõju tugevdamisel kasvatusprotsessides ning lapsevanema kasvatuspraktiliste oskuste parendamisel. Teenuste ja metoodikate väljatöötamine).

“hea praktika” näidete (teenused, tegevused) tutvustamine lastega perede toimetuleku toetamisel ja lapse heaolu tagamisel
lastega perdele suunatud praktilise tegevuse tõhustamine:
- kõikidele perekondadele suunatud tegevused ja teenused (pärastlõunased lasterühmad, koolieelikuid kooliks ettevalmistavad programmid, pere ühistegevusi pakkuvad projekid koostöös kogukonna mtü-de ja avaliku sektori institutsioonidega, lapsevanema ja kooli koostöö seminarid);

 - spetsiaalset toetust ja õpetust vajavatele perekondadele suunatud teenused (pere tugiisiku teenus, lapse tugiisiku teenus).

 4. Arendada peretööd.

(Propageerida perekeskset lähenemisviisi lastekaitsetöös ja lastega peredele teenuste väljatöötamise ning osutamise kontekstis. Käivitada koostöövõrgustikke peretöö teostamiseks).

perekeskse töö koolitusprogrammide täiendamine ja koolituste pakkumine erinevatele sihtgruppidele: sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, liikmesorganisatsioonid, jne)
peretöös abistavate materjalide koostamine
peretöös abistavate instrumentide väljatöötamine