Lapse õigused ja vaktsineerimine

Vaktsineerimisel on oluline lapse informeeritus ja nõusolek

Kas laps tohib või ei tohi enda vaktsineerimise otsust ise vastu võtta? Kas lapsevanemal on õigus oma last ühes või teises suunas survestada? Kas auhindadega vaktsineerima meelitamine on eetiline ja lapse parimates huvides? Just niisugused on tänavuse kooliaasta eelsed sagedased küsimused, mis paljudele suurtele ja väikestele peavalu tekitamas.

Lapsevanema luba – vajalik või ei?

24. augustil 2021 ilmus Õiguskantsleri Kantselei seisukoht ”Koolilaste vaktsineerimine Covid-19 vastu”. Kõnealuse seisukoha lühikokkuvõte on see, et laste vaktsineerimine on vabatahtlik. Kool ei saa kohustada õpilasi end vaktsineerida laskma.

Küsimus, mis üksjagu segadust külvanud, on see, kas lapsi tohib vaktsineerida ka ilma lapsevanemata loata. Siinkohal kehtivad erinevad reeglid, lähtuvalt sellest, kus last vaktsineeritakse.

Õiguskantsler Ülle Madise: “Kui alaealist õpilast vaktsineerib kooliõde, tuleb lähtuda koolitervishoiu reeglitest, mis tähendab, et õpilast tohib vaktsineerida lapsevanema nõusolekul. Perearsti juures või vaktsineerimiskeskuses vaktsineerimisele laienevad võlaõigusseadusega kehtestatud üldised reeglid. Sel juhul on võimalik alaealist vaktsineerida ka üksnes tema enda nõusoleku alusel, kui ta on arsti hinnangul piisavalt võimeline vastutustundlikult kaaluma kõiki poolt- ja vastuargumente. Kui noor pole arsti hinnangul kaalutlusvõimeline, on vaja vanema nõusolekut.”

Lapse kaalutlusvõime ja selle mõjutamine

Ajal, kui lapsevanema nõusolekust räägitakse ja kirjutatakse palju, on ühtlasi oluline silmas pidada, et last ei saa vaktsineerida vastu tema tahtmist – ka laps ise peab vaktsineerimise heaks kiitma.

Lapse õiguste konventsioon ütleb, et lapsel on õigus tervise kaitsele. Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest ning lapsel on õigus ärakuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes.  Siinkohal on oluline märkida, et vanemate ülesanne on toetada ja nõustada oma last tema keerulistes valikutes. Lapsele tuleb ausalt ja arusaadavalt selgitada kõiki tema valikuga kaasnevaid riske, ohte ja tagajärgi. 

On oluline, et täiskasvanud omavaheliste vaidluste käigus ei unustaks, et lapse arvamus oma tervist ja keha puudutavates otsustes peab olema kõige olulisem. Ning lapsevanema kohus on anda talle võimalikult mitmekülgselt infot, et laps saaks selle arvamuse kujundada.

Mis omakorda viib paratamatult küsimuseni, kas ja kuidas mõjutavad lapse kaalutlus- ja otsustusvõimet vaktsineerimise kampaaniad, mille raames loositakse välja erinevaid auhindu? Kui ostame käitumist, jäämegi seda ostma. Eriti vastutustundetu on teha seda laste kontekstis, kus meie kui täiskasvanute ülesanne peaks olema harida, mitte mõjutada.

Mida lapsed ja noored ise arvavad?

“Ma kirjeldaks vaktsineerimist kui tinglikult vabatahtlikku tegevust. Põhimõtteliselt, kui sa ei taha, siis ei saa keegi sind päris-päriselt sundida end vaktsineerima, aga reaalsuses on surve nii suur, et vähesed jätavad selle lõpuks tegemata,” kommenteeris 14-aastane Aveli, kui Lastekaitse Liidu noortekogult sisendit palusime. Ühtlasi on ta seda meelt, et otsustusvõimelisel lapsel peab olema võimalus ise öelda see viimane sõna, ja seda nii, et see ka päriselt midagi loeb.
 
Viisime läbi kiirküsitluse 12 noore hulgas, kel vanust 10–17 ja kelle vastustest selgub, et samamoodi nagu ühiskonnas laiemalt, on ka noorte hulgas vastandlikke arvamusi ning suhtumist. On nii seda, et lapsevanem survestab, ent laps on vaktsineerimisele vastu kui ka vastupidi – noor soovib vaktsineerima minna, ent lapsevanem proovib teda ümber veenda. Konkreetsemad vastused leiate küsitlustulemusi kokkuvõtvast ülevaatest “Mida lapsed ja noored vaktsineerimisest arvavad?”

Eluterve dialoogi ja seadusi järgiva teavitustöö olulisus

Lastekaitse Liit peab oluliseks elutervet dialoogi, laste arvamuse ärakuulamist ning lastele ja lastevanematele suunatud teavitust, taunides loosimängude korraldamist, mille eesmärgiks on meelitada noori vaktsineerima. 

Ühelt poolt on seesugune käitumine ebaeetiline lastega manipuleerimine ja muudab küsitavaks eelpool mainitud kaalutlusvõimelisuse põhimõtte. Teisalt on vaktsineerimise kampaaniad, kus jagatakse auhindu, vastuolus Eesti Vabariigis kehtiva seadusega. Nimelt on ravimiseaduse § 84 lg 8 selgelt kirjas, et ravimi väljakirjutamise õigust mitteomavatele isikutele on keelatud anda ravimite näidiseid ning müügiedendusmeetodina müüa või jagada ravimiga seotud esemeid, korraldada ravimiga seotud loosimisi ja loteriisid, pakkuda ravimi ostuga seoses tasuta või allahindlusega ravimeid, muid kaupu või teenuseid. 

Ravimiameti õigusosakonna juhataja Kaili Semm ütles 1. septembril ERR-ile, et ravimiamet mõistab hästi vajadust vaktsineerimise hõlmatust suurendada, kuid juhib kõikide vaktsineerimise korraldajate tähelepanu, et vaktsineerimise suurendamiseks pakutavad hüved kingituste ja erinevate loosimiste näol ei ole selleks sobiv ega kohane meede ning ei ole kooskõlas ravimite ratsionaalse kasutamise eesmärgiga. Ta lisas, et teavituskampaaniad ja üleskutsed koos tasakaalustatud teabejagamisega on igati põhjendatud, et inimesed saaksid teha läbimõeldud otsuse ilma saadava hüve kaalutluseta.

Last tohib vaktsineerida ainult tema enda nõusolekul

Ülle Madise: “Survestamist võivad noored kindlasti tajuda nii peres, koolis kui ka ühiskonnas laiemalt. Aga nagu lapse õiguste konventsioongi ütleb, siis vanemate ülesanne on noort sellistes keerulistes valikutes toetada ja nõustada. Nii vanematele kui ka lastele tuleb ausalt ja arusaadavalt vaktsineerimise ja vaktsineerimata jätmisega kaasnevaid riske, ohte ja tagajärgi selgitada.

Meile saadetud avaldustest on läbi kumanud ka see mõte, justkui võiks last vaktsineerida vastu tema tahtmist, kui nõusoleku annab vanem. Nii see pole. Seepärast ongi lapsega arutamine väga oluline, et aru saada, kas laps ka ise vaktsineerimise mõtte heaks kiidab.”

Arvamuste paljusus on demokraatliku ühiskonna osa. Peresisesed eriarvamused võivad põhjustada lastele palju stressi ning seeläbi mõjutada nende vaimset tervist. Lastekaitse Liit kutsub üles säästma lapsi isiklikest emotsionaalsetest vastandumistest, austama üksteise arvamust ning enne mistahes otsuste tegemist pidama elutervet ja argumenteeritud dialoogi.


Kasutatud allikad:

Loe ja vaata lisaks: