Lastekaitse Liit osales Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil
9. mai 2023
Täna, 9. mail toimus Riigikogu konverentsisaalis Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalik istung arutamaks perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 17 SE. Istungil kõneles MTÜ Lastekaitse Liidu lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar.
Lastekaitse Liit jäi Sotsiaalministeeriumile 24.04.2023 esitatud arvamuse juurde ning kordas eelnevalt rõhutatud mõtet – lapsed ei tohi kunagi olla poliitvõitluse objektid. Lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar tõstatas küsimuse: “Kas perehüvitiste osas nii tehtud kui ka tehtavad sammud on kantud lapse parimatest huvidest?” Eestile 1991 aastast kohalduv ÜRO Lapse õiguste konventsioon eeldab, et kõik otsused peavad lähtuma lapse parimatest huvidest. Iga lapse puhul. Riigi igas otsuses.
Lastekaitse Liit näeb probleemkohta riiklikus kaasamiskultuuris. Kaasamise heast tavast lähtuvalt on konsultatsiooni kestus 4 nädalat või pikem ning näiline kaasamine ei toeta ühisloomet pikemas perspektiivis. „Olgu selle halvaks näiteks käesolev eelnõu või nn abieluvõrdsuse eelnõu, kus tähtajad arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele on 3-4 päeva“, täpsustas Saar. Kaasamiskultuuri edendamiseks palub Lastekaitse Liit edaspidi näidata üles suuremat lugupidamist nii kaasatavate suhtes kui ka laiema diskussiooni võimaldamiseks ühiskonnas.
Pikemaajalisem turvatunne mõjutab inimeste kindlust laste saamisel
Lastekaitse Liit rõhutadas eelnõu seletuskirja punktis 6.1.2. mõju demograafiale (lk 9) toodud selgitust, mille kohaselt on teadlased soovitanud, et ebakindlatel aegadel peaks peredele kindlustunnet pakkuma perepoliitika oma turvalisuse ja stabiilsusega. Liidu hinnangul on äärmiselt kaheldav, et antud olukorras on tegemist turvalise ja stabiilse perepoliitikaga, kus lasterikka pere toetusi sellise intervalliga ja sellises mahus muudetakse. Eelnõu kooskõla põhiseaduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega on küll eelnõu seletuskirjas analüüsitud, kuid liit leiab, et suurtel peredel tekkis õigustatud ootus kõrgemale peretoetusele. Vaatamata faktilisele asjaolule, et ebavõrdsus toetuste vahel (mida makstakse ühe – ja kahelapselistele perele võrreldes lasterikka perega) väheneb, ei parane liidu arvamusel eelnõus planeeritavate muudatustega mitte ühegi lapsega pere reaalne rahaline seis.
Oluline on kõigi laste ja perede majanduslik toimetulek
Eelnõuga kavandatav muudatus vähendab eelmise aasta lõpul perehüvitiste seaduse muutmisega tekitatud ebavõrdsust lasterikka pere toetuse ja ühe- ja kahelapseliste perede toetusega, kuid eelnõu ei taga liidu hinnangul Eestis iga lapse võrdset kohtlemist. Ühe- ja kahelapseliste perede toetus on Liidu hinnangul jätkuvalt liiga väike. „Turvatunde oluline komponent on majanduslik toimetulek“, sõnas lapse õiguste programmi koordinaator. Lastekaitse Liit on eelnevalt rõhutanud vajadust tõhustada üksikvanemaga (kellest 29% on suhtleises vaesuses) perede toetussüsteemi. Liit näeb vajadust läheneda üksikvanemaga perede toetamisele täiendavalt komplekssete lahendustega. Liit on rõhutanud, et sõltumata mitu last või mitmendana laps perre sünnib ja millises Eesti omavalitsusüksuses ta kasvab, on toidukaubad ja kütus kõigile peredele võrdse hinnaga. Oluline on lastega perede toimetulek majandusinflatsiooni tingimustes, kui lähiaastatel on kavas käibemaksu, tulumaksu ja aktsiiside tõstmine, automaksu kehtestamine, abikaasa ja laste pealt täiendava tulumaksuvabastuse ärakaotamine, kodualuse maamaksu vabastuse kehtetuks tunnistamine.
Lastekaitse Liit seisab oma eelnevates arvamustes väljendatud põhimõtteliste seisukohtade eest, millega muuhulgas:
- toetas eelnõuga 619 SE kavandatud muudatust, et edaspidi oleks lapsetoetuse suurus 100 eurot iga lapse kohta;
- tegi ettepaneku indekseerida mitte lasterikka pere toetust, vaid lapsetoetust, mis mõjuks toetavalt igale lapsele Eestis. (Meede tagaks lastega perede toimetuleku efektiivsema toetamise järjepidevuse, ning tagaks iga lapse võrdse kohtlemise.)
Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Loe lisaks
- Lastekaitse Liidu arvamus perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõule (04.2023)
- Lastekaitse Liidu ettepanekud koalitsioonilepingusse. (03.2023)
- Lastekaitse Liidu pöördumine seoses perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seadusega 703SE (9.12.2022)
- Arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule 703SE (3.11.2022)
- Kõne Riigikogu sotsiaalkomisjonis seoses perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule 703SE (8.11.2022)
- Kõne Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil kollektiivse pöördumise „Peretoetused õiglaseks!“ arutelul (10.11.2022)