Pöördumine: Tagada väikelaste vanemate õiglasem kohtlemine – ettepanek ravikindlustuse seaduse muutmise algatamiseks

9. september 2022

Sotsiaalministeeriumile

Ettepanek

MTÜ Lastekaitse Liit teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada ravikindlustuse seaduse muutmine, et tagada väikelaste vanemate õiglasem kohtlemine. On positiivne, et riik on vanemahüvitiste süsteemi viimastel aastatel paindlikumaks muutnud. Nüüd on viimane aeg lahendada ka pikalt lahendamist vajanud kitsaskoht seoses vajadusega muuta vanemahüvitise järgse haigus-ja hooldushüvitise arvestamise regulatsioon õiglasemaks.

Kehtiv hooldushüvitise maksmise kord on väikelastega perede suhtes ebaõiglane. Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80 protsenti tema päevatulust, võttes aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, siis vanemahüvitiselt sotsiaalmaksu ei võeta ja arvestuse aluseks on töötasu alammäär. Lapsevanemad kaotavad lapsehoolduspuhkuselt tulles hooldushüvitise päevarahas mitmekordselt[1] võrreldes olukorraga, kui nad saaksid hooldushüvitist oma palga järgi. Statistika kohaselt  haigestuvad lapsed kõige rohkem aga just esimestel lasteaia aastatel, st töövõimetuslehtede võtmise vajadus on siis suurim. Hooldushüvitise eesmärgiks on pakkuda asendussissetulekut lähedase hooldusvajadusest tuleneva ajutise töövõimetuse perioodil. Paraku näitavad Haigekassa andmed, et ca pooled töövõimetuslehed võetakse just 2-4-aastaste laste hooldamiseks, mis üle pooltel juhtudel makstakse alammääras või alla selle. Haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda haigestumine mõjutab olulisel määral pere sissetulekut ja majanduslikku toimetulekut. Eriti haavatavad on üksikvanemad, kus puudub alternatiiv, et lapsega saab hoolduslehele jääda teine vanem. Seega stressile, mida põhjustab lapse lasteaaiaga kohanemise aeg, lisandub veel stress töölt kõrvale jäämise pärast, sh üliväikese hooldushüvitisega. Lapsevanem peab kandma enda ja oma lapse tervise eest hoolt, seega ükski vanem ei tohiks olla kunagi mõjutatud rahalistest valikutest, st kas jääda või mitte jääda haigus- või hoolduslehele.

Samas tuleb arvestada ka ahelreaktsiooniga, st kui väikelaps on pidevalt haige, on lapsevanem ka järgmisel aastal kehvemas seisus, kui tal läheb vaja haigus- või hoolduslehte, sest ka hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga.

Töö- ja pereelu ühitamine ei ole vaid inimese isiklikku elu mõjutav probleem, vaid sellel on mõju ka ühiskonnale laiemalt. Lastekaitse Liit on seisukohal, et kehtiv ravikindlustuse seaduse §55 kalendripäeva keskmise tulu arvestamise regulatsioon haigus- ja hooldushüvitiste maksmisel ei toeta piisavalt töö- ja pereelu ühildamist, kohtleb väikelapse vanemaid ebaõiglaselt ning paneb lapsevanema esimesel tööle naasmise järgsel aastal keerulisse olukorda.

Kaasaegne sotsiaalpoliitika peab tuginema võrdsetel võimalustel põhinevatele inimkapitali investeeringutele, sotsiaalsete riskide ennetamisele ja kaitsele nende eest, tööturule pääsemiseks loodud tõhusatele turvavõrgustikele ja stiimulitele, et võimaldada inimestel elada inimväärset elu, muuta elu jooksul isiklikku ja kutsealast staatust ning oma võimeid parimal viisil ära kasutada.

Aastal 2015 koostatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes rõhutati, et ühtlustada on vaja peretoetuste süsteemi, suurendada selle paindlikkust lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamiseks ning tõhustada üksikvanemaga perede toetussüsteemi. Antud küsimuse lahendamise vajalikkusele juhtis tähelepanu ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta.

Lastekaitse Liit peab vajalikuks parandada haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi vanemapuhkuselt  tööle naasmise järgsel aastal, arvutades nendele lapsevanematele haigus- ja hooldushüvitis vastavalt tema töövõimetus- või hoolduslehele jäämise päevale eelneval päeval kehtivalt töötasult (sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult).

Lapsevanemate haigus- ja hooldushüvitiste arvestamise regulatsiooni muutmine viisil, mis võimaldaks lähtuda vanemapuhkuse järgselt tööle naasvatelele lapsevanematele haigus- ja hooldushüvitiste maksmisel töövõimetus- või hoolduslehele jäämise päevale eelneval päeval kehtivast töötasust (sotsiaalmaksuga maksustatavalt tasust):

  • puudutaks kõiki lapsevanemaid, kes naasevad peale vanemapuhkust (endine lapsehoolduspuhkus) tööle, aasta jooksul hinnanguliselt 11 000 lapsevanemat, neist valdav enamik (89%) laste emad;
  • aitaks kaasa töö- ja pereelu ühitamisele;
  • parandaks väikelastega perede majanduslikku toimetulekut, mis omakorda toetaks laste heaolu nendes peredes;
  • tagaks väikelaste vanemate õiglasema kohtlemine.
  • oleks positiivseks mõjuriks pereplaneerimise otsuse tegemisel, st sel juhul omaks mõju ka sündide kasvule tervikuna.

Eelpool kirjeldatud kitsaskoht on vajanud lahendamist juba aastaid. Probleemile on viidanud ka Õiguskantsler, kes muuhulgas juba 2017 aastal nentis, et hooldushüvitise arvutamise reeglite tõttu satuvad paljud pered keeruliste valikute ette (vt Õiguskantsleri arvamus Hooldushüvitise suurus). Eelnõu ravikindlustuse seaduse muutmiseks vastavas osas oli arutluse all ka 2021 mais Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Paraku edutult. Airon Roosalu algatatud kollektiivne pöördumine „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist korda!“, mis juhib tähelepanu samale probleemile, võeti 8.08.2022 Riigikogu juhatuse otsusega nr 132 menetlusse. On aeg tagada väikelaste vanemate õiglasem kohtlemine!

Õiglasemale kohtlemisele viitas Lastekaitse Liit ka Sotsiaalministeeriumile esitatud arvamuses perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule (kiri 1-8-2/22/35), milles muuhulgas rõhutas, et edaspidi oleks lapsetoetuse suurus 100 eurot iga lapse kohta, ning tegi ettepaneku indekseerida mitte ainult lasterikka pere toetust, vaid ka lapsetoetust, mis mõjuks toetavalt igale lapsele Eestis. See meede tagaks lastega perede toimetuleku efektiivsema toetamise järjepidevuse, ning tagaks iga lapse võrdse kohtlemise.

Lastekaitse Liit toonitab, et lapse heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu moodustub ühiskonna toimimise eri tasandite kontekstis. Liit rõhutab taaskord, et ka sündimuse suurendamise puhul on vaja terviklikku lähenemist, kuna lastesaamist mõjutavad sellised valdkonnad nagu lastehoid, tulevaste emade ja isade toetamine, töö- ja pereelu ühildamine, regionaalne areng, elukeskkond. Samas ainult laste sündimuse kasvust rahvastikukriisi lahendamiseks ei piisa – vaja on tagada, et igal lapsel oleksid ka piisavad võimalused kasvada toimetulevaks täiskasvanuks. Lastekaitse Liit peab ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldprintsiipidele tuginedes oluliseks kõikide lastega perede toetamist.

[1] Näiteks 2021. aastal oli alammäär 19,47 eurot, samas kui vaadata lapsevanemate sissetulekuid keskmise vanemahüvitise suurus järgi (1401 eurot naistel ja 1768 eurot meestel 2021. aastal), oleks nende päevamäär 37 eurot (naistel) või 47 eurot (meestel).