Arvamus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule seoses eestikeelsele õppele üleminekuga

26.09.2022 esitas Lastekaitse Liit arvamuse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule seoses eestikeelsele õppele üleminekuga

Lastekaitse Liit toetab sujuvat üleminekut eestikeelsele õppele. Oma arvamuses viitab Lastekaitse Liit tähelepanekutele, mis vajavad täiendavat analüüsimist, täpsustamist ja kõrgendatud tähelepanu:

• Teaduspõhist lähenemist vajab mõjuanalüüs, kuidas eestikeelsele õppele üleminek lapsi klassides ja rühmades, kus kõik või enamus on muukeelsed ning kelle elukeskkonnas kaaslaste ja perega suhtlemiseks ei kasuta eesti keelt (nt Ida-Virumaa ja Tallinna piirkonnad). Liit tõstatab küsimuse, kas ja kuidas üleminekuga eestikeelsele õppele tagatakse kõigile lastele positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab laste õpihimu, isiksuse igakülgset arendamist, vaimsete võimete potentsiaali võimalikult täiuslikku arendamist. Lisaks vajab eraldi uurimist küsimus, kas kõik lapsed suudavad olla kakskeelsed ning mida pakub riik neile, kes ei ole suutelised omandama teist keelt piisaval tasemel õppimiseks, kuid ei oma hariduslikke erivajadusi.
• Lastekaitse Liit juhib tähelepanu, et hariduse kättesaadavus ja eestikeelse õppimise kättesaadavus nõuavad erinevaid lähenemisviise.
• Keele- ja kultuuriõppe peavad saama kõik lapsed klassis, hoolimata sellest, kui palju on koolis muu emakeelega lapsi.
• Haridusasutus peab saama riigi poolt selged juhised, kuidas käituda olukorras, kui haridusasutus märkab, et erivajadusega laps vajab õpet emakeeles või muus keeles, sh – kuidas tagada nendele lastele tugiteenused (nt emakeelne psühholoogiline ja logopeedi teenus). Lisaks tuleb arvestada, et koolides on HEV+ õppijad eri tüüpi andekusega ning nad ei pruugi olla tugevad keeleõppijad, kuid omavad samasugust õigust saada haridust nende parima potentsiaali arendamiseks.
• Liit juhib tähelepanu, et eestikeelse kvaliteetse hariduse tagamiseks on riigil vaja pöörata suuremat tähelepanu eestikeelsetele õppevahenditele töötamiseks muukeelsete lastega ja riiklikule koolitustellimusele eesti keelt emakeelena rääkivate pedagoogide ettevalmistamiseks muukeelsete laste õpetajaks.
• Lisaks palgatõusule näeb Liit õpetaja heaolu tagamiseks vajadust luua terviklik õpetajate tugisüsteem, mis hõlmaks õpetajate ja abiõpetajate heaolu hindamist (nt kohustuslik vaimse tervise testimine) kuni reaalsete riigi poolt toetatud meetmeteni õpetajate heaolu ja vaimse tervise parandamiseks (nt mentori olemasolu, täiendõpe, psühholoogiline abi, taastuspuhkus spetsialisti läbipõlemise või muu vaimse probleemi olemasolul jne).
• Liit rõhutab, et laste ja õpetajate heaolu tagamiseks tuleb õpilaste arvu klassides ja rühmades vähendada. Kvaliteetseks tööks sobiv laste arv klassis või rühmas aitab haridusasutustes tagada laste vaimse ja füüsilise turvalisuse, õigeaegse märkamise ja laste individuaalse arengu toetamise.