Lastekaitse Liit › Uudised ja teated › Arvamused › Arvamus perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 SE kohta

Arvamus perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 SE kohta

2. november 2021

Riigikogu õiguskomisjon

2. novembril 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Riigikogu õiguskomisjonile omapoolse arvamuse perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 SE kohta.

Kokkuvõte arvamusest

Lastekaitse Liit palub Riigikogu õiguskomisjonil esitatud arvamust lugeda koos 2018 esitatud arvamusega eelnõu väljatöötamiskavatsusele ja detsembris 2020 (kiri 1-8-2-20-49) ning mais 2021 esitatud arvamustega eelnõule (kiri nr 1-8-2-21-32) jäädes eelnimetatud arvamustes toodud seisukohtade (sh mis puudutavad mastaabisäästu, kohustatud vanema sissetulekut versus arvesse võetav palk, peretoetuste arvestamise, kohtuvaidluste arvu vähenemise küsitavuse jne osas) juurde. MTÜ Lastekaitse Liit oli 2018, 2020 ja on ka nüüd seisukohal, et eelnõu vajab täiendavat analüüsi, ning rõhutab jätkuvalt vajadust põhjalikult analüüsida käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju lapse huvisid arvestavalt.

Liit juhib oma arvamuses taaskord tähelepanu, et jätkuvalt ei ole vastust küsimustele – kelle huvides on eelnõu tehtud ning kas see on õiglane ülalpidamist saama õigustatud laste suhtes? Seletuskirjas on (lk 15) märgitud, et kavandatavad muudatused teevad keerulisemaks madala sissetulekuga paljulapseliste üksikvanemate toimetuleku. Järelikult ka nendes peredes elavate laste toimetuleku.

Statistika kohaselt on suurenenud ühe täiskasvanuga leibkonnas elavate laste arv, kellel on ka kõige suurem oht sattuda vaesusesse. Eesti majanduses on hinnatõusu surve suurem euroala keskmisest. Ei pea olema matemaatik, et mõista, kas maagaasi, soojuse, elektri hinnatõusud endaga lühemas ja pikemas perspektiivis toovad endaga kaasa laialdase hinnatõusu tervikuna, mis omakorda „lööb“ eriti teravalt madalama sissetulekuga peresid, kuhu tihti kuuluvad ka ühe vanemaga leibkonnad.

Oma arvamustes detsembris 2020 ja mais 2021 Justiitsministeeriumile juhtis Lastekaitse Liit tähelepanu, et lapse heaolu hindamisel ei ole õiglane arvesse võtta minimaalsust, vaid parimast huvist lähtumise põhimõtte eesmärk on, et kõik lapse vajadused oleksid rahuldatud.

Seletuskirjas viidatakse korduvalt, et miinimumelatise puhul aluseks võetud töötasu alammäär ei kajasta mh laste peale tehtavaid tegelikke kulutusi ega ka kohustatud isiku varalist seisundit. Sarnaselt eelnevatele ei selgu seletuskirja käesolevast versioonist, mil viisil uue süsteemi puhul on arvestatud konkreetse lapse peale tehtavaid tegelikke kulutusi. Samuti ei selgu, kuidas kajastab kohustatud vanema sissetulekut eelnõuga sätestatav – miinimumelatise puhul lisatakse PKS § 101 lõikes 3 sätestatud elatise baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Erisus nõuab vanemate kokkulepet või määrab selle kohus.

Seletuskirjas on viidatud, et kohus võib suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Liit juhib oma arvamuses tähelepanu, et riik paneb eelnõu kohaselt lapsega elavale üksikvanemale nn täiendava tõendamiskoormisega kaebekohustuse taotleda baassummale lisanduvat summat, ehk lapse vajadustele vastavat elatist. Võttes arvesse üksikvanemate statistiliselt tõestatud nõrgemat majanduslikku seisu, siis tooks see tõenäoliselt kaasa ka suurema riigi õigusabi taotlejate arvu, ning ka seeläbi suurema koormuse kohtutele, sealjuures suureneks ka riigi halduskoormus. Saavutatav eesmärk oleks pigem vastupidine eelnõus deklareeritule.

Kuna VTK´s ja eelnõu eelmistes versioonides tehtud oletused ei ole saanud kahe eelnõu versiooni vahelisel ajal uuringutega kummutatuks, ei ole eelnõu koostajad jätkuvalt kindlad, kas eelnõu aitab kaasa elatise võlgnike/võlgnevuse vähenemisele või mitte

Eesti ratifitseeris 30 aastat tagasi ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille kohaselt peab riik laste huvidest lähtuma igas otsuses – mitte ainult deklaratiivselt vaid ka reaalselt tegutsedes.

Loe täiendavalt täismahus MTÜ Lastekaitse Liidu arvamust perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Loe lisaks: