Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse “Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” eelnõule

21. oktoober 2021

Rahandusministeeriumile

21. oktoobril 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Rahandusministeeriumile arvamuse Vabariigi Valitsuse määruse “Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” eelnõule.

Kokkuvõte arvamusest

Heaolu arengukava juhtkomitee liikmena palub Lastekaitse Liit oma arvamuses taaste- ja vastupidavuskava elluviimisel lähtuda muu hulgas lapse parimatest huvidest. Eesti Vabariigi poolt 30 aastat tagasi ratifitseeritud ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 3 lõige 1 kohaselt tuleb igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaal hoole kande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt esikohale seada lapse huvid. Konventsiooniga soovitakse suunata otsustajaid pöörama suuremat tähelepanu sellele, kuidas otsus mõjub lastele, enne kui see otsus langetatakse. Enne otsuse langetamist ei tule ainult analüüsida selle võimalikke mõjusid lastele, vaid otsustaja peab suutma ka näidata, et seda on tehtud (kasvõi hindamiskriteeriumite puhul). Lapse parima huvi hindamine ja otsuse võimalike mõjude analüüs enne otsustamist võiks viia selleni, et lapse või laste huve kahjustavatele lahendustele püütakse leida alternatiive.

Liit rõhutab oma arvamuses, et piiratud ressursside tingimustes on väga oluline rakendada olemasolevaid ja lisanduvaid vahendeid tõhusalt ja sihistatult, kusjuures vahendite kasutamine peab olema inimkeskne, õiglane, teadmistepõhine, tulemuslik ning läbipaistev. Taaste- ja vastupidavuskava elluviimisel tuleb arvestada muu hulgas koroonakriisi pikaajalist mõju.  Samuti toonitab liit vajadust panna suuremat rõhku statistiliste andmete järjepideva kogumisele ja tõenduspõhisusele vahendite jaotamisel.

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Liit juhib tähelepanu, et Eesti peaks samaväärselt pühenduma ka Euroopa sotsiaalsamba põhimõtete elluviimisele, ennekõike olukorras kus Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle.

Seletuskirja kohaselt tuleb toetuse andmise tingimustes ja toetuse kasutamisel tagada kehtivate ligipääsetavuse nõuete täitmine. Liit rõhutab oma arvamuses, et lisaks kehtivatele nõuetele on oluline arvestada ka riigis toimuvate protsessidega ja vaadata ligipääsetavusele pikemaajalises vaates ning terviklikult. Riik on viimase kahe aasta jooksul teinud tunnustamist väärivaid samme ligipääsetavuse teemaga tegelemisel. Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande kohaselt on eesmärgiks saavutada ligipääsetav Eesti aastaks 2035.