Arvamus 2021-2027 perioodi rakenduskava ja partnerluseppe avalikule konsultatsioonile

28. oktoober 2021

Rahandusministeeriumile

28. oktoobril 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Rahandusministeeriumile arvamuse 2021-2027 perioodi rakenduskava ja partnerluseppe avalikule konsultatsioonile.

Kokkuvõte arvamusest

MTÜ Lastekaitse Liit esitas arvamuse Rahandusministeeriumile 2021-2027 perioodi rakenduskava ja partnerluseppe avalikule konsultatsioonile, andes I peatükis tausta valitsevale olukorrale ja vajadustele, ning tehes II peatükis mõned tähelepanekud rakenduskavale.

Liit juhib oma arvamuses tähelepanu vajadusele võtta rakenduskava puhul arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide hindamiste tulemusi ja Eestile tehtud ettepanekuid mh UPR (2021), ning arvestada ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee (2017) lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta tehtud soovitusi. Rakenduskava puhul on vaja pöörata piisaval määral tähelepanu ka laste, noorte ning laiemalt kodanikeühenduste ja huvigruppide esindajate aktiivsele kaasamisele.

Rakenduskavas mainitakse COVID-19 kriisi kuuel korral, sh viiel korral kuuest räägitakse COVID-19 kriisist mõjuna majandusele ja tööturule. Samas on mõju palju laiahaardelisem, mistõttu tuleks rakenduskava ka selles vaates üle vaadata. Ka inimgeograaf professor Helen Sooväli-Sepping on rõhutanud, et koroonakriisi varjus veel teised kriisid, millel on veel pikemaajalised mõjud: 1) kodus istumise aasta järel süvenenud vaimse tervise kriis koolinoorte seas, mis jätab ühiskonnale mõju aastakümneteks; 2) kommunikatsioonikriis; 3) koduõppest tulenevate aukude tõttu hariduskriis; 4) kodus istumisest tuleneva ülekaaluliste tõusuga seotud tervisekriis. Seega rõhutab Lastekaitse Liit oma arvamuses, et rakenduskavas ja edasistes tegevustes on vaja on suuremat tähelepanu pöörata pandeemiaga kaasnenud vaimse tervise kollapsi mõjudele, mille tagajärjed on tugevalt tuntavad ka tulevikus, mõjutades muuhulgas nii tööhõivet kui ka sotsiaalhoolekannet.

Samuti toonitab liit muu hulgas, et ühiskonnas ei ole vaja populariseerida ainult töökohti sotsiaalhoolekandesektoris ja toetada eelnimetatud sektorisse sisenemist, nagu markeeritud rakenduskavas, vaid väga suurt tuge vajavad ka lastekaitsetöötajad. Sealhulgas ühiskonnas lastekaitsetöötajast levinud kuvandi muutumisel karistajast – abistajaks.

Laste heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu moodustub ühiskonna toimimise eritasandite kontekstis. Meie ühiskonnal peab olema rohkem julgust ja tahet investeerida sellesse, et lapsed ning pered saavad abi võimalikult varajases etapis ja ilma viivituseta. Samal ajal peavad olema tagatud kvaliteetse lastekaitsetöö eeldused.