Juuni 2021 Lastekaitse Liidus – kes, kus, miks ja kuidas?

5. juuli 2021

Koolitus “Koostöös lapse heaks!”, veebiseminar “Turvaliselt internetis” ning suvekool “Anname mikrofoni laste ja noorte kätte”, on vaid osaline nimekiri neist sündmustest ja tegevustest, mis juunikuus Lastekaitse Liidus aset leidsid. Kõige erilisem seejuures oli aga lastekaitsepäev, mis tänavu oli esmakordselt riiklikku tähtpäev ja lipupäev.

1. juunil avaldatud pöördumises kritiseeris Lastekaitse Liit riigi otsust kärpida laste huvihariduse rahastust 14,25 miljonilt eurolt 7,25 miljonile eurole.

“Kas pole kummaline, et vähendame seda, mis aitab natukenegi leevendada olukorda, kus Eestimaa õpilaste akadeemilised tulemused küündivad parimate hulka, ent meie lapsed on selle kõige juures statistiliselt õnnetud ning oma vaimse tervisega hädas?”
– Triin Sooäär (17), Lastekaitse Liidu noortekogu juht

Huvihariduse rahastuse kärpimise plaan on siiski üks paljudest teemadest, millele tuleb tähelepanu pöörata. Ka laste vaimne tervis, nendega tegelevate spetsialistide puudus, vanemate toetamine, abivajavate laste märkamine ja sellest ka teada andmine, on teemad, mis peaksid alati fookuses olema.

On hea meel, et juuni lõpus nimetas ÜRO peasekretär Antonio Guterres president Kersti Kaljulaidi kaheks aastaks naiste, laste ja noorukite õiguste eestkõnelejaks. Tegemist on suure tunnustusega kogu Eestile, kuid samas ka tohutu vastutusega olla ise eeskujuks. Eesti Päevalehe veergudel ilmus selle puhul ka pikk intervjuu presidendiga. On rõõm, et lisaks Kersti Kaljulaidi arvamusele, soovis ajakirjanik saada ka Lastekaitse Liidu vaadet laste õiguste olukorrale Eestis. Kuivõrd vastused küsimustele, mis liidu poolt ajakirjanikule said teele pandud, arusaadavatel põhjustel täismahus ei avaldatud, teeme seda siinkohal ise.

  • Milline on täna olukord Eestis laste õigustega? Kas viimastel aastatel on olnud progressi?

Aastal 1991. aastal ratifitseeris Eesti Vabariik ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille üheks põhiprintsiibiks on lapse parimatest huvidest lähtumine. Iga lapse puhul. Riigi igas otsuses. Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia 2016-2021 prioriteedid – võrdsete võimaluste loomine kõikidele lastele; laste osalusõigus; vägivalla vaba elu; lapsesõbralik õigusemõistmine; lapse õigused digitaalses keskkonnas – peavad olema jätkuvalt võrdselt aktuaalsed Eesti jaoks. Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid rõhutas oma 24.08.2019 kõnes – me vastutame. Enda ja teiste eest. On asju, mis on ajatud ja absoluutsed.

Me ei tohiks olla olukorras, kus laps ei saa õigeaegselt vajalikku teenust, tema lahuselav vanem ei tasu aastaid elatist, kuigi see on lapse õigus saada ülalpidamist, või tema kodukohast kaob võimalus huvihariduseks, kuna riik ja omavalitus ei leia lahendust selle rahastamisel.

On hea meel tõdeda, et viimase kümne aastaga on lapse õiguste toetamisel ära tehtud palju, olgu selleks nt Lastemaja, Laste Vaimse Tervise Keskuste või Lasteabi teenuse loomine, erinevad kiusamist ennetavad programmid, suurem tähelepanu kaasavale haridusele, keelustati füüsiline karistamine, loodi lasteombudsmani ametikoht,  noortel on võimalus osaleda kohaliku omavalitsuste valimistel, loodud on SKA lastekaitseteenistus erinevate teenustega ja toeks kohaliku omavalituse lastekaitsetöötajale, jne.

Ühiskonnas ollakse teadlikumad lapse õigustest, räägitakse lastest ja nende heaolust rohkem, laste häält on rohkem kuulda. Samuti ei ole vähese tähtsusega fakt, et selle aasta 1. juunil heisati lastekaitsepäeva puhul riigilipud.

Täna räägime juba reaalselt seksuaalse enesemääramise piiri tõstmisest, kevadel sai lõpuks vastu võetud psühhiaatrilise abi seaduse muudatus, mis võimaldab lastel ilma vanema nõusolekuta psühhiaatri poole pöörduda.

Lastekaitse Liidu poolt 2015. aastal koostatud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes (Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud) rõhutati, et kui siseriiklikud õigusaktid on suures osas konventsiooniga vastavuses, siis nende praktiline rakendamine seda alati ei ole. Ka aastal 2021 tuleb paraku jätkuvalt sama tõdeda, olgu siis kõne all näiteks füüsilise karistamise pooldajate suur arv, erienvate sh tugiteenuste ebapiisav kättesaadavus (sh vaimse tervise toetamisel), regionaalne ebavõrdsus, laste osaluse ebapiisav tase või elatise võlgnike jätkuvalt suurenev arv. Muret teeb muuhulgas laste ja noorte vaimne tervis, laste vastu suunatud seksuaalvägivald (mis oma olemuselt peidetud, kuid omab väga ränki tagajärgi), asenduskodudes olevate laste suur arv (st et meil on liiga vähe hooldusperesid), lastekaitsetöötajate voolavus.

Ratifitseerides ÜRO Lapse õiguste konventsiooni 1991. aastal, andis Eesti riik garantii, et riik lähtub oma otsustes lapse parimatest huvidest.  Deklareerimisest on vaja jõuda tegudeni. Lapsed peavad riigile olema olulised ka nüüd ja praegu, mitte ainult tulevikus, täiskasvanuina – tööjõu ja maksumaksjatena. Kui otsused puudutavad lapsi ja laste heaolu suurendamist, siis on need otsused vaja teha parteipoliitikat kõrvale jättes ning leida konsensus erakondade üleselt lapse huvisid arvestavalt. Tsiteerides Islandi peaminister Katrin Jakobsdóttir´it, siis inimõiguste edendamine nõuab poliitilist julgust ja tahet.

  • President on avaldanud toetust ja valitsus valmisolekut viimaks tõsta laste seksuaalse enesemääratluspiiri 14 eluaastalt 16-nele. Kas see on ammendav edasiminek ja kui kaua seda muudatust on oodatud?

On positiivne tõdeda, et arutelu laste seksuaalse enesemääramise osas, mis on olnud üleval üle kümne aasta, tegi sellel poolaastal oodatud spurdi ja on jõudnud tänaseks eelnõu tasandile, millega soovitakse tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri 14 eluaastalt 16-le. Väga oluline on siinjuures, et eapiiri tõstmisele aitab kaasa ka lai ühiskondlik toetus. Samas peab ühiskondlik toetus saama üleüldiseks teadlikkuseks. Eesmärk on ju muuta ennekõike hoiakut, st anda ühiskonnale ja võimalikele väärkohtlejatele selge sõnum, et seksuaalsuhteid eapiirist nooremate lastega ei sallita ega peeta normaalseks ning täiskasvanu vastutus alaealisega seksuaalsuhte alustamisel on alati suurem.

Samas ainuüksi eapiiri muutmine seaduses ei too kaasa väärkohtlemiste ennetusel loodetud tagajärgi. Vaja on ka laiaulatuslikku teavitust. Olulisel kohal väärkohtlemise ennetamisel on seksuaalharidus, spetsialistide koolitamine, aga ka vanemahariduse laiem pakkumine.

  • Milline on Eesti Lastekaitse Liidu koostöö ÜRO allorganisatsioonidega (UNICEF vms)?

Lastekaitse Liit on oma pea 33 tegutsemisaasta jooksul teinud aktiivset koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, ka UNICEF´iga. Paraku Unicef Eesti juba aastaid aktiivselt ei tegutse. Lastekaitse Liidu igapäevatöös on väga olulisel kohal osalemine õigusloomes ja huvikaitses tervikuna, sh rahvusvahelisel tasandil. ÜRO Lapse Õiguste Komitee tunnustas 2016. veebruaril Genfis ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande kaitsmisel organisatsiooni aktiivset ja süsteemset tegutsemist lapse õiguste edendamisel ja monitoorimisel. Lastekaitse Liit osaleb aktiivselt Eurochildi tegevuses, mis on Euroopa suurim lapse õigusi edendavate ühenduste katuseorganisatsioon.

UUDISED | MEEDIAKAJASTUSED | ARVAMUSED

Meediakajastused eesti keeles

Meediakajastused vene keeles

NOORTEKOGU

www.markalast.ee / Instagram

Juunis oli noortekogu peamine fookus koos Lasteabiga korraldatud 5 päeva (14.-18. juuni) kestnud suvekoolil, mis tõi üle Eesti Tallinnasse kokku 20 last ja noort vanuses 11-17.

Nii suvekoolis peetud kui ka noortekogu vabavõrgustiku varasemate arutelude põhjal (lapse õiguste saadikute teemalist ajurünnak) esitas Lastekaitse Liit noorte kaasabil kuu lõpuks Aktiivsete Kodanike Fondile (vt lisa taotlusvoor väikeprojektidele vabaühenduste tegutsemisvõimekuse suurendamiseks) projekti teemal “Lapse õiguste saadikute võrgustiku loomine ja koolitamine”.

SISENDI ANDMINE | ANALÜÜSID | OSALEMINE | ARENDUSED | KOOLITUSED

  • Pärnu linna lapse heaolu multidistsiplinaarse koostöövõrgustiku kaardistus ja soovitused koostöö edendamiseks Pärnu Linnavalitsusele;
  • Sisend Heaolu arengukava ideekorjel laste ja perede teemadel;
  • Sisend Kutsekojale OSKA sotsiaaltöö uuringu eksperdikogus (sh lastekaitsetöötajate perspektiiv);
  • Hea nõu lastega peredele projekti I poolaasta analüüsi 2021 koostamine (I poolaastal rekordiliselt 151 nõustamist). Loe veel: Poolaasta jooksul sai tasuta juriidilist nõu rekordarv inimesi
  • Sisend sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse I poolaasta aruandesse;
  • Sisend HTM strateegilise partnerluse kontseptsioonile;
  • Sisend Riigiportaali lapse õigused ja turvalisus alalehtedele;
  • Sisend Riigikantseleile Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandesse 2021;
  • Sisend meediasse: Ülevaade lapse õiguste olukorrast ja rahvusvahelisest koostööst.
  • Viru Vangla vanglakomisjoni korralisel koosolekul;
  • Heaolu arengukava ideekorjel laste ja perede teemadel Sotsiaalministeeriumi kutsel;
  • Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni avalikul istungil “Laste vaesus – jalg taha juba stardis”;
  • Justiitsministeeriumi ümarlaual elatise eelnõu osas (Vt Lastekaitse Liidu arvamust perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule)
  • Arutelul lapsesõbralikust menetlusest Justiitsministeeriumiga;
  • Arutelul SKA ennetustalitusega Koostöös lapse heaks koolituste laiendamisest;
  • Koostööpartnerina Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler K. Hundi lahkumisvastuvõtul.

PROJEKTID | PROGRAMMID

www.kiusamisestvabaks.ee / Facebook

  • 1. juunil kutsusime üles kõiki programmiga liitunud haridusasutusi “Kiusamisest vabaks!” tunnikavade abil tähistama lastekaitsepäeva. Tunnikavad on kättesaadavad lasteaedadele ja koolidele nii eesti kui ka vene keeles. Antud tunnikavasid on võimalik kasutada mistahes teisel lasteaia- või koolipäeval, et aidata kaasa lasterühma ühtekuuluvustunde arendamisele. 
  • Juunikuus planeerisime 21. septembril toimuva Lastekaitse Liidu rahvusvaheline konverentsi „Free of Bullying“ ettevalmistustöid. Konverentsi korraldamist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti “Põhjamaade ja Balti riikide kiusamisvaba võrgu koostöö” alusel. Konverentsi üldeesmärgiks on jagada koostöövõrgustiku ja partneritega programmi tulemusi ja arengusuundi; pakkuda teaduspõhiseid ettekandeid kiusamise olemusest ja ennetamisest; jagada parimaid praktikaid ja tunnustada õpetajaid. Seoses konverentsi planeerimisega külastasime mitmeid programmiga liitunud haridusasutusi, keda soovime konverentsil tunnustada ja tänada tehtud töö eest. 
  • Juunikuu lõpus avaldasime liitunud haridusasutustele uue õppeaasta programmi põhikoolituste graafiku. Koolitustele on võimalik registreerida kodulehe vormi kaudu SIIN
  • Juunikuus sai Suur Sõber Karu maskott taaskord rõõmustada paljusid lapsi üle Eesti. Ta oli tihe külaline nii lasteaia lõpupidudel kui ka lastekaitsepäeva tähistamise üritustel. Sõber Karu maskott külastas järgmisi asutusi: Järveküla Kool, Kalamaja Põhikool, Tallinna Kihnu Lasteaed, Tallinna Luha Lasteaed, Veerise Lasteaed, Merivälja Lasteaed.

www.targaltinternetis.ee / Facebook

  • Osalesime 2. juunil INHOPE-i (ülemaailmne vihjeliinide koostööorganisatsioon) aastakoosolekul, mis toimus veebis.
  • Projekti koordinaator M. Hallimäe osales 3. juunil CGi Eesti veebikoosolekul, kus arutasime koostööd lastele mõeldud veebimängu “Spoofy” arenduse viimistlemisel ja sügisel toimuvat info jagamist sihtgruppidele.
  • 9. juunil korraldasime koos Facebookiga Targalt internetis Facebooki lehel veebiseminari “Turvaliselt internetis”, kus jagati kasulikke nippe internetis turvaliselt suhtlemiseks: näidati, kuidas oma sotsiaalmeedia kontot kaitsta, kuidas seista vastu küberkiusamisele ning kelle poole abi saamiseks pöörduda. Veebiseminaril esinesid Ekke ja Aliis Facebookist ning Maarja Punak PPA-st. Veebiseminar on järelvaadatav SIIN.
  • Projekti koordinaator M. Hallimäe osales 14. juunil EIOPS-i ja Harno ühisprojekti “Digiõpe” nõukogu koosolekul.
  • 15. juunil toimus veebis Targalt internetis nõuandva kogu kohtumine, kus arutati projekti tegevusi, poiste ja tüdrukute IT-teadmisi ja oskusi, digiprügi temaatikat ning distantsõppe ja andmekaitsega seonduvat.
  • 17. juunil viisime Lastekaitse Liidu noorte suvekoolis läbi Targalt internetis töötoa-konsultatsiooni “Räägi kaasa interneti tuleviku teemal”, mille raames arutasime noortega kuidas nad tehnoloogiat kasutavad ja mida nad veebis teevad; mida nad veebi kasutades kõige tähtsamaks pead, millised probleemid või ohud neile muret tekitavad ning kuidas võiks digimaailma tulevikus paremaks kohaks muuta. Arutelud toimuvad erinevates Euroopa riikides ning tulemused edastatakse Euroopa Komisjonile.
  • 23. juunil osalesime Insafe võrgustiku veebiseminaril, kus tutvustati ja arutati Insafe ja INHOPE Better Internet for Kids uut projekti.
  • Tegime ettevalmistusi Targalt internetis noorte suveseminariks, mis toimub 22.-24. augustil Nelijärve Puhkekeskuses. Veel on saadaval viimased kohad. 
  • Toimus vihjeliinile laekunud teadete käitlemine.

LASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITE OÜ

  • 7.-8. juunil külastasid Remniku õppe- ja puhkekeskust Iisaku Gümnaasiumi 1.-3. klassi õpilased. Kahepäevase väljasõidul arendati koostööoskusi ja veedeti lõbusalt nutivaba aega. Loe veel: Iisaku Gümnaasium | Oluline ongi koostegemise oskus ja –lõbu
  • Remniku õppe- ja puhkekeskuse I laagrivahetuses, mis toimus 16.-22. juunini osales kokku 160 noort, mis on 60 võrra rohkem, kui oli planeeritud.
  • 14.-21. juunil toimus Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses Saue Noortekeskuse laagrivahetus “Kunsti- ja seikluslaager Pivarootsis”. 19. laagrisuve programmis osales 65 noort ja 11 juhendajat.
  • 28. juunist – 3. juulini toimus soodustuusikuga 6-päevane laagrivahetus, millest võtsid osa viie omavalitsuse lapsed vanuses 7-17-aastat. 63 noorega töötas ööpäevaringselt 5 täiskasvanut.
  • Piirangute leevendamisega tähistati Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses üht perekondlikku sündmust, lisaks ostavad majutusteenust läbisõitvad turistid.

Juunis Facebookis

Aitäh meie toetajatele!