Arvamus ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 seirearuandele 2020. aasta kohta

20. mai 2021

Sotsiaalministeeriumile

19. mail esitas MTÜ Lastekaitse Liit Sotsiaalministeeriumile omapoolse arvamuse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 seirearuandele 2020. aasta kohta.

Kokkuvõte arvamusest

Kuna heaoluarengukava juhtkomitee täidab „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 33 toodud valdkondliku komisjoni rolli, siis arengukava juhtkomitee liikmena esitas MTÜ Lastekaitse Liit 2020. aasta seirearuandele omapoolsed tähelepanekud lähtudes lapse õiguste perspektiivist. Andes I peatükis tausta valitsevale olukorrale ja vajadustele, ning tehes II peatükis tähelepanekud seirearuandele.

Sotsiaalkaitsesüsteemi edukuse võti on suuresti inimeste teadlikkuse tõstmisel oma õigustest ja olemasolevatest abisaamise võimalustest, ning seda terve elukaare vältel. Seega on vajalik sotsiaalsüsteemi ja teenuste tervikuna laiem kommunikeerimine (sh vene keeles, lapsesõbralikus versioonis, lihtsustatud versioonis), et oleks garanteeritud sihtgrupi suurem teadlikkus ja õiguste tagatus, ning muudatuste puhul ühetaoline mõistmine.

Oluline on digitaalse kirjaoskuse andmine kogu elukaare vältel, ning seetõttu on vaja sellesse erinevatel haridustasanditel ja täiendkoolitustega, aga ka ühiskondlike kamapaaniatega eesmärgipäraselt ja mitmekülgselt panustada.

Muuhulgas juhib liit tähelepanu küsimusele, millest on tingitud omavalitsuste passiivsus noortegarantii tugisüsteemi kasutamisel, ning rõhutab vajadust kasutada selle efektiivsuse tõstmiseks toetavaid meetmeid. NEET-noorte probleeme on vaja käsitleda terviklikult, st riigil tagada ennetamisest, sekkumisest ja kompenseerivatest meetmetest koosnev kompleksne lähenemine. Lisaks ei saa unustada COVID-19 pandeemia mõjusid NEET noortele.

Väga oluline on rakendada olemasolevaid ja lisanduvaid vahendeid tõhusalt ja sihistatult, arvestades mh koroonakriisi mõju ja kiirendades oluliselt käimasoleva perioodi elluviimist. Lastekaitse Liit on seisukohal, et riigi raha kasutamine peab olema inimkeskne, õiglane, teadmistepõhine, tulemuslik ning läbipaistev. Vajalik on panna suuremat rõhku statistiliste andmete järjepideva kogumise vajadusele.