Arvamus psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõule

6. jaanuar 2021

Riigikogu sotsiaalkomisjonile

6. jaanuaril 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Riigikogu sotsiaalkomisjonile omapoolse arvamuse psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu 303 SE menetlemisele Riigikogus.

Kokkuvõte arvamusest

Lastekaitse Liit rõhutab jätkuvalt vajadust tegutsemiseks, et kõik lapsed ja noored üle Eesti saaksid õigeaegselt ja ilma täiendavate piiranguteta vajalikku psühhiaatrilist abi, ilma et neil oleks vaja oodata täisealiseks saamist. Ja et ühtlasi realiseeruks ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklist 24 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 28 tulenev iga lapse õigus tervise kaitsele.

Lastekaitse Liit esitas oma seisukohad antud küsimuses Riigikogu sotsiaalkomisjonis 20.10.2020. aasta arutelul ja jääb nende juurde. Liit palub Riigikogu sotsiaalkomisjonil oma otsuste langetamisel arvesse võtta ka kogenud lastepsühhiaatri Reigo Reppo seisukohta, et varajasem sekkumine on kokkuvõttes alati efektiivsem ja odavam kui aidata kaugelearenenud psüühilise häire tõttu invaliidistunud noort täiskasvanut. Oma arvamuses sotsiaalkomisjoni istungil oktoobris 2020 rõhutas Lastekaitse Liit, et Riigikogul on viimane aeg näidata üles julgust ja tahet, täites ÜRO Lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisest tulenevat kohustust ja tagada igale lapsele Eestis õigus pöörduda iseseisvalt abi saamiseks psühhiaatri poole.

Lastekaitse Liit toetab 29.12.2020. Eesti Psühhiaatrite Seltsi (EPS) poolt esitatud arvamuses PsAS §3 muutmise eelnõu (303 SE) osas tehtud ettepanekut, et nõusoleku küsimine tuleks reguleerida samamoodi, nagu on see tehtud VÕS alusel kõigil teistel meditsiinierialadel (VÕS § 766 lõige 4). See tähendab, et vanemate nõusolekut ei nõuta, kui noore abivajadus on meditsiiniliselt põhjendatud ja ta on arsti hinnangul nõusoleku andmiseks ise piisavalt vastutustundlik. Taoline muude tervishoiuvaldkondadega sarnase korra kehtestamine aitaks muu hulgas kummutada iganenud eelarvamust, et vaimse tervise probleemide korral abi otsimine stigmatiseeriks inimest.

Aastal 1991 ratifitseeris Eesti Vabariik ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mille üheks põhiprintsiibiks on lapse parimatest huvidest lähtumine. Iga lapse puhul. Riigi igas otsuses. Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia 2016-2021 prioriteedid – võrdsete võimaluste loomine kõikidele lastele; laste osalusõigus; vägivallavaba elu; lapsesõbralik õigusemõistmine; lapse õigused digitaalses keskkonnas – on loodetavasti jätkuvalt võrdselt Eesti jaoks aktuaalsed. Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid rõhutas oma 24.08.2019 kõnes: me vastutame. Enda ja teiste eest. On asju, mis on ajatud ja absoluutsed. Ratifitseerides ÜRO lapse õiguste konventsiooni 1991. aastal andis Eesti riik garantii, et riik lähtub oma otsustes iga lapse parimatest huvidest.