Lastekaitse Liidu arvamus töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule
30. oktoober 2020
Tanel Kiik Teie: 6.10.2020 nr 1.2-2/112-1 Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: digitaalallkirjas nr 1-8-2/20/33
Arvamus avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
(lühendatud versioon)
Lp Tanel Kiik
MTÜ Lastekaitse Liit tänab Sotsiaalministeeriumi võimaluse eest esitada arvamus avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Detsembris 2017 Sotsiaalministeeriumile edastatud arvamuses Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõule, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö – ja eraelu tasakaalustamist rõhutas Lastekaitse Liit, et hooldajatele tuleb pakkuda suuremat tuge, et vähendada hoolduskoormuse negatiivset mõju hooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Seega on positiivne näha edasiminekuid antud valdkonnas.
Samas jääb Lastekaitse Liit jätkuvalt oma seisukoha juurde, mille edastas oma arvamustes töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule 356SE (13.05.2016 kirjas nr K-2/9 ja eelnõule 06.10.2016 kirjas nr K-2/32 Sotsiaalministeeriumile ning 18.01.2017 kirjas nr K-2/8 Riigikogu õiguskomisjonile), millega ei toetanud siis ega toeta ka nüüd 13-14-aastaste alaealiste tööle asumise puhul Tööinspektsioonilt loa taotlemise nõude kaotamist [1].
MTÜ Lastekaitse Liit toetab eelnõuga kavandatavaid muudatusi, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1158 ülevõtmisega.
Muudatus, mis puudutab alaealiste töötamist:
MTÜ Lastekaitse Liit ei toeta käesoleva eelnõuga kavandatavat töölepingu seaduse (edaspidi tekstis ka TLS) muudatust, millega 13-14-aastaste alaealiste tööle asumise puhul kaotatakse Tööinspektsioonilt loa taotlemise nõue. Sama vastuväide on muuhulgas põhjendatult esitatud ka Tööinspektsiooni arvamuses TLS´i väljatöötamiskavatsusele aastal 2016.
Lastekaitse Liit juhtis juba 2017 tähelepanu vastuolule, kui TLS´i muutmisel viidati, et alaealiste kaitset töösuhetes antud muudatusega tõhustatakse. Põhiseaduse § 29 kohaselt on töötingimused riigi kontrolli all ning seda riigil lasuvat kontrollikohustust ei saa asendada lootusega vanemate [2] ja tööandjate kontrollile, veelgi vähem lootusega laste endi piisavale otsustusvõimele.
Kahtlemata on tänuväärne, kui noor inimene saab võimaluse omandada töökogemuse ja üldise harjumuse tööd teha. Samas on lapsed ja noored töökohal rohkem ohustatud kui suurema elu ja töökogemusega täiskasvanud.
Samuti on nad tihti ka riskialtimad võrreldes täiskasvanutega, kuid seejuures on neil madalam teadlikkus ohutegurite mõjust [3]. Alaealisega töösuhte sõlmimisel on vajalik täiendav kaitse alaealistele, kes vajavad seda eelkõige täiskasvanud töötajast erinevate teadmiste, kogemuste, võimete, vaimse ja füüsilise tervise tõttu. Hoolimata asjaolust, et ÜRO Lapse õiguste konventsioon tunnustab last kui õigussubjekti, on lapsed oma õiguste teostamisel sõltuvad täiskasvanutest ning täiskasvanu ja lapse dialoogis tuleb lähtuda lapse parimatest huvidest.
Kui võrrelda aastate lõikes Tööinspektsiooni poolt alaealistele väljastatud lubasid tööle asumiseks ja teostatud sihtkontrolle alaealiste töötingimuste kontrollimiseks, ilmneb kaks asjaolu, millele tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata:
1) sihtkontrollide arv on väike;
2) rikkumiste arv on väga suur võttes arvesse sihtkontrollide arvu (nt 2018 külastas Tööinspektsioon 89 tööandjat, tuvastati 402 rikkumist, neist 251 oli seotud töötervishoiu ja tööohustuse nõuete rikkumisega).
Ka Haridus- ja Teadusministeerium juhtis oma arvamuses käesoleva eelnõu kohta (29.10.2020 nr 8- 3/20/4149-2) tähelepanu probleemile, et Tööinspektsioon tuvastab sihtkontrolli käigus iga-aastaselt alaealiste töölevõtmise osas väga suure hulga rikkumisi nii töötervishoiu ja tööohutuse kui ka töösuhteid puudutavas valdkonnas. Seega vältimaks võimalust, et alaealiste töötajate kaitse jääb tagamata, soovitab Haridus- ja Teadusministeerium seaduseelnõu koostajatel läbi mõelda ning ka seletuskirjas välja tuua konkreetsed eesmärgid, kuidas seadusemuudatuse järgselt planeeritakse alaealiste töölevõtmisega seonduvaid rikkumisi ära hoida.
Avalik poliitika, õigus ja haldus on head siis, kui teatakse ja suudetakse faktidele toetudes tõendada, kellele ja miks vaadeldav seaduse säte, määrus või avalik teenus on hea ja kuidas see mõjutab erinevate inimrühmade hüvesid ja elukeskkonna riske. Juba 2017 juhtis Lastekaitse Liit Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu õiguskomisjoni tähelepanu asjaolule, et enne kui kehtivat süsteemi muutma hakata, oleks vaja tõenduspõhiselt käesolevat süsteemi hinnata. Kui näiteks uuringute tulemusena selgub, et Tööinspektsioonis vajavad teatud protseduurid uuendatud digilahendusi, siis on need süsteemi kasutajasõbralikumaks (sh kiiremaks) muutmiseks vaja ellu viia, mitte aga minna lihtsamat teed ja järelevalve kohustust vähendada (loa väljastamine).
Samas, et vähendada noorte tõrjutust tööturul, on neile vaja pakkuda rohkem kogemusi ja oskusi tööturul paremini hakkamasaamiseks. Eelnevat toetab muuhulgas teadlik erialavalik. Samas aastal 2016 avaldatud OECD koolihariduse raportis [4] toodi ühe valupunktina välja kõrge väljalangevus kutsekoolidest [5] ja kutsehariduse kehv maine. Kui OECD riikides keskmiselt asub kutset omandama 46% lõpetajatest, siis Eestis oli vastav näitaja nt 2014. aasta andmete kohaselt vaid 34 % [6]. Peamise põhjusena nähakse puuduliku karjäärinõustamise tõttu tehtud vale erialavalikut, kehva ettevalmistust ja kutsehariduse mainet, õpiraskuste liiga hilist märkamist, traditsioonilisi õpimeetodeid ja koolikiusamist. Seega ennekõike on põhikooliastmes vaja pöörata kõrgendatud tähelepanu karjäärinõustamisele ja populariseerida kutsehariduse omandamist ühiskonnas tervikuna.
Eelnimetatud raportis osundatakse muuhulgas ammusele lahendamata kitsaskohale, st Eestis on suureks probleemiks tööpõhise õppe kitsas levik ja praktikavõimaluste napp kättesaadavus [7], mis tuleneb kutsehariduse ja tööandjate nõrgast seotusest. Näiteks 2015. aasta andmete kohaselt läbis praktika vaid 2% kutseõppuritest. Samas on tööpõhist õpet seostatud paremate oskustega. Eelnev kinnitab taaskord kutsehariduse ja tööandjate olulisel tasemel seotuse tugevnemise vajalikkust [8].
Muudatuste ühe põhjendusena on rõhutatud paindlikkuse vajadust. Töösuhete puhul on tegu kahepoolse suhtega, seega paindlikkuse puhul ei saa rääkida vaid ühepoolsest (st alaealise töötaja, kes vajab niigi suuremat kaitset) paindlikkusest. Jätkusuutlikkuse perspektiivist lähtuvalt on siin koht ka tööandjatel oma töökorraldust tervikuna paindlikkumaks muuta (nt osaajaga töö, kaugtöö jne).
MTÜ Lastekaitse Liit palub eelnõu koostajatel põhjalikult kaaluda alaealisi puudutava muudatuse mõju lapse õigusi arvestavalt. Eesti peab igas otsuses lähtuma laste huvidest ja mitte piirduma üksnes selle deklareerimisega. Nii Euroopa kui ka Eesti on vananeva ja kahaneva elanikkonnaga ühiskond, kus iga laps on riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks väga olulise kaaluga.
Tänastest lastest sõltub, milline saab olema tulevikuühiskond. Laste heaolu on ühiskonna tervise üks indikaator. Lapse heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu moodustub ühiskonna toimimise eritasandite kontekstis.
Igakülgsele koostööle lootma jäädes ning edaspidi jätkuvalt valmis protsessi panustama.
Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige
Arvamuse koostas: Helika Saar
[1] Lisaks eeltoodule on MTÜ Lastekaitse Liit avanud oma täiendavaid seisukohti antud temaatika osas muuhulgas Maalehes 28.04.2016 (vt http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lastekaitseliit-muretseb-lapstoojoukurnamiseparast?id=74362081) ja Äripäevas 9.05.2016 (vt http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/05/09/malle-hallimae-kui-paljupeaks-laps-tootama).
[2] Loe ka Meeli Miidla-Vanatalu (Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal) artiklit veebikirjas Märka Last (november 2016): https://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/11/01/lapse-tootamine eeldab-suuremat-tahelepanu-nii-tooandja-kui-lapsevanema-poolt.
[3] Oluline on pöörata tähelepanu tööülesannetest tulenevate ohtude ja kahjulike tingimuste teavitamisele ja õpetada nendega toimetulemist või lahendamist.
[4] OECD Reviews of School Resources: Estonia 2016. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oecd.org/publications/oecd-reviews-of-school-resources-estonia-2016-9789264251731-en.htm
[5] Kutsekooli diplomi saab vaid kaks kolmandikku sellesse astujatest.
[6] Arvestades, et märkimisväärne osa keskkoolilõpetajatest ei asu õppima ka ülikoolis, pole enam kui 30 protsendil 25–34 aastastest noortest täiskasvanutest ei kutset ega professionaalset väljaõpet. Teisisõnu on kehvemad nende väljavaated tööturule sisenemiseks.
[7] Kõige halvemas seisus on HEV õpilased.
[8] Sama kinnitas ka OECD 2019 avaldatud raport. Loe lähemalt: https://novaator.err.ee/924306/oecd-raport-eesti kutsehariduses-on-vaja-muutusi-mis-suunaks-opilasi-rohkem-kutseopet-valima