Meie inimesed – Malle Hallimäe: “Mäng on lapse töö, väga-väga tähtis töö”

18. oktoober 2019

Malle Hallimäe on Lastekaitse Liidu üks raudvara ja tänaseks “Targalt internetis” projekti koordinaator. Kui Malle käest küsida, miks just niisugused valikud,  vastab ta, et tema jaoks on oluline, et laste vaatenurk oleks ühiskonnas täiskasvanute arvamuse kõrval olemas ja et sellega ka reaalselt arvestataks. Tänaseks teebki talle erilist heameelt see, et last ei nähta enam ainult kui objekti, vaid lapsed on osalised, kellel on õigus ja võimalus kaasa rääkida ning suunata nii oma olevikku kui tulevikku.

“Targalt internetis” projekti koordinaator Malle Hallimäe

Vaatamata sellele, et Mallel on selja taga enam kui paarkümmend aastat Lastekaitse Liidus töötamist, ei kuma ta olekust ühtegi väsimuse ega tüdimuse märki – pigem räägib ta kogu sellest valdkonnast suure õhinaga ja põlemisega.

“Nii, nagu eakad inimesed on võrdõiguslikud ühiskonnaliikmed, on täpselt sedasama ka lapsed,” kirjeldas Malle, kellel on enda sõnutsi juba väikesest saadik see mingisugune õigluse tunne sees.
“Laps on meie keskel elav inimene, kellel on ea tõttu lihtsalt vähem teadmisi ja kogemusi ning keda meil on seetõttu vaja toetada,” jätkab ta.

Esimese hooga kuulen mitte “õigluse tunne”, vaid “võitluse tunne”, ja kui seda lauset üle täpsustan, hakkab Malle südamest naerma: “Jah, ilmselt oli ka võitluse tunne, mine tea!”

Olgu selleks siis suuremat sorti ignoreerimised või igapäevased ebavõrdsed olukorrad, nagu kassajärjekorras seismine: “Tuleb keegi täiskasvanu ja lihtsalt trügib ette, ajal, kui laps ju seisis samamoodi seal teistega koos järjekorras.”

Eks tegelikkuses soovime ju igas eas, et me oleksime tunnustatud ning meie vajadusi märgatakse ja need oleksid rahuldatud. Lapse arenedes on tal vaja teada ja mõista ka seda, mis on tema vastutus. “Väikelapselt me ei eelda, et ta saaks ise hakkama või enda tegude eest vastutuse võtab, kuid kui ta kasvab, on tal vaja sellest aru saada,” selgitab Malle.

Targalt internetis

Lastekaitse Liidus 1997 aastal tööd alustanud Malle Hallimäe on “Targalt internetis” koordinaator alates 2010. Teisisõnu on ta kõnealuse valdkonna projekti  eest vedanud sellest ajast alates, kui see Eestisse jõudis.
See teeb kokku 9 aastat, mille jooksul on toimunud mitte ainult meeletu tehnoloogia areng, vaid ka levik.

“Tänased lapsed on sündinud digikeskkonda, kus see on elu loomulik osa,” kirjeldab Malle, kelle sõnutsi on meil vaja ühelt poolt toetada laste selles keskkonnas hästi hakkama saamist ning teisalt põhjendatult piirata, kui on näha, et laps virtuaalsusesse liiga kauaks ära kaob.  
Digimaailm loob järjest üha uusi võimalusi ning kuna tegemist on niivõrd kiirelt areneva maailmaga, on muutumises ka see, kuidas seal osaleda, suhelda ja luua. Selle kõige valguses on Malle sõnul hästi oluline pöörata tähelepanu, kuidas neid võimalusi turvaliselt kasutada.
“Inimestel on vaja aru saada, mida nad teevad ning kuidas sealses keskkonnas turvaliselt toimetada ja neid pakutavaid võimalusi kasutada,” rõhutab Malle, ja toob välja, et seesuguse mõistmise vajadus on süvenemas nii laste kui täiskasvanute hulgas.

Oskus ja julgus valida

“Oskus ja julgus öelda “STOP!”, ma ei vaja seda kõike. Mina teen valiku ja minust sõltub, kuidas ma seda keskkonda kasutan,” on mõned näited, mis ta välja toob. Malle sõnutsi on eriti oluline mõista seda võimaluste paljusust, ent samas osataks sealsamas ka kriitiliselt mõelda ja valikuid teha.

Jah, kaks asja, enesekriitiline mõtlemine ja valikute tegemine, on märksõnad, milleni ta ikka ja jälle ringiga tagasi jõuab: “Alati on võimalik nuppu vajutada ja öelda STOP. Kõik, mis särab, ei ole kuld, seda nii reaalses elus kui veebis.”

Samal ajal toob ta välja, et digikeskkonnas leidub lastele ka palju eakohast, huvitavat, arendavat ja mängulist sisu. “Me ei saa ega tohi unustada ka seda, et mäng ongi lapse töö, väga oluline töö,” noogutab ta kindlameelselt. 


Malle Hallimäe lastest ja keskkonnast

Lapsed sünnivad keskkonda, mille eelnevad põlved on loonud. Seetõttu on meil  täiskasvanuna kohustus aru saada, kuidas lapsed seda maailma näevad ning samas ka toetada, et nad seal hästi hakkama saaksid. 

Ei tasu süüdistada, vaid on vaja üheskoos läbi mängu õppida. Mäng ongi ju see esimene vahend, mille abil nad jäljendavad ja mõtlevad, kuidas nad mingis olukorras hakkama saavad.

Lapsed õpivad iga päev. Kasvõi enesele aru andmata, jäljendamise kaudu ja vaatlemise kaudu. Ning meie täiskasvanutena peame aru andma, et mida nad meie pealt siis õpivad
.


Tunne on meeles

Sageli tundub, et laps ajab kiusu või jonnib niisama, ajal, kui reaalsus on see, et ta lihtsalt ei saa ega oska antud olukorraga hakkama saada. Ja need ongi just need hetked, mil laps vajab enim mõistlikku tuge ja juhendamist.

“Mulle on jäänud enda lapsepõlvest eredalt meelde mingid hetked ja see aitab mul tänaseni mingeid asju paremini mõista,” meenutab Malle, kelle jaoks on oluline inimlikult mõista, kuidas east sõltumata end siin ühiskonnas hästi tunda ja kenasti hakkama saada. 
“Eks see ongi ka kogu meie töö mõte, et pakkuda mõistmist, arusaamist ja tuge,” tõdeb ta, lisades samas, et rõõm on tõdeda, et lapse õigustatud vajadustele pööratakse varasemaga võrreldes rohkem tähelepanu.

Erilist heameelt teeb talle see, et last ei nähta ainult kui objekti, vaid ta on osaline, kellel on õigus ja võimalus kaasa rääkida ning suunata nii oma olevikku kui tulevikku.
“Ilmselt need kõik on ka peamised põhjused, miks ma siin olen ja seda tööd teen,” naeratab ta soojalt ning asub rõõmsal meelel järjekordse tööülesande kallale. 


HUVITAV TEADA

Malle Hallimäe

  • Ema ja vanaema, kes hindab kõrgelt häid peresuhteid 
  • Käib pea igal nädalavahetusel ratsutamas
  • Peab oluliseks hea huumorimeele olemasolu
  • Lastekaitse Liidu kontori kõige pikaajalisem töötaja
  • Koostanud ja illustreerinud Lastekaitse Liidu poolt välja antud raamatu “Kas mina tean?”
  • Professionaalne klaasikunstnik, kes esineb oma töödega ka näitustel

Tekst: Kristi Märk
Fotod: erakogu