Lastekaitse Liit kutsub Arvamusfestivalile – “Isade roll: töö- ja pereelu tasakaal, võrdsed võimalused vanemaks olemisel“
11. august 2020“Mäletan, et tavaliselt ei viinud Sa kunagi mind lasteaiast koju. Kuid ühel sügisesel õhtul, kui soe palitu oli juba seljas, nägin ukse kõrval Sind. Võtsid mul käest ja läksime koos koju. Olin hirmus uhke, tahtsin igaühele hüüda: „Vaadake, minu kõrval on minu isa!“ Kuid olin selleks liiga tagasihoidlik, nii et mind reetsid vaid lai naeratus ja rõõmust säravad silmad.”
– Signe (18) raamatus „Isaks olemise kunst“
Raamat valmis Lastekaitse Liidu kirjandivõistlusele saadetud tööde põhjal
Sel nädalal toimub kaheksas Arvamusfestival, mis toob Eestimaa südamesse Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Reedel modereerib Lastekaitse Liidu projektijuht Ireen Kangro aruelu: “Isade roll: töö- ja pereelu tasakaal, võrdsed võimalused vanemaks olemisel“ ning ühtlasi oleme koostööpartneriks seoses laupäeval linastuva filmiga “Maailma kõige õnnelikum mees”.
Festival on külastajatele tasuta ning praeguseks on kõik saadaval olnud 2000 pääset, mis kummalegi päeval jagati, omaniku leidnud. Tõsi, filme pääseb vaatama eraldi piletiga, nii et kõik on oodatud. Lisainfo: www.arvamusfestival.ee.
Võrdse kohtlemise ala
Lava nr 3
14. august kell 14.00- 15.30
“Isade roll: töö- ja pereelu tasakaal, võrdsed võimalused vanemaks olemisel“
Arutelu juht: Ireen Kangro, Lastekaitse Liit
Eesmärk: Konsensuse otsimine teadaolevate valikute vahel
Paneeldiskussioonil osalejad
- Hillar Petersen – hetkel lapsehoolduspuhkusel viibiv kuue lapse isa. Erialalt infotehnoloog. MTÜ Lasterikkad Isad asutajaliige. Seisab selle eest, et lasterikkus oleks Eestis igas mõttes positiivne nähtus.
- Tanel Jäppinen – vanemlusmentor ja kahe lapse isa, kelle tasuta virtuaalsetel lapsevanema koolitustel on osalenud üle 6000 lapsevanema. Viinud 40 koolis ja lasteaias läbi vestlusringi „laste kasvatamine ilma karistuseta“. Tanel keskendub positiivse ja rahumeelse vanemluse toetamisele ning isade kaasamisele laste kasvatamisse.
- Palbo Vernik – Tänu täisealiseks saanud poegadele on saanud olla väga nauditaval isaks olemise teekonnal, kuhu on kuulunud isapuhkus ja hoolekogud, aga ennekõike tohutu eneseareng. Äritegemisest on loobunud ning keskendunud klassisidususe matkade läbiviimisele ja organiseerimisele. See omakorda on andnud võimaluse vaadelda praeguste lapsevanemate ja kooli tegevuse peegeldust põhikooli lastel. Lastega matkamine on kinnitanud teadmist, et kui tahad kedagi õpetada, siis käi tema taga.
- Liina Kanter – omandanud sotsiaaltöö kõrghariduse ning olnud aastaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendaja. Varasemalt töötanud lastekaitses ja perepoliitika nõunikuna, aga ka noortele seksuaalhariduse andjana. Sotsiaalministeeriumis on Liina meeskonnajuhi rollis ning EBS-is ärijuhtimise tudengi rollis. Ühtlasi on ta naine, ema, tütar ja üheksa kordne tädi. Liina seisab selle eest, et kõik inimesed saaksid olla oma valikutes vabad ja elada täisväärtuslikku ja mitmekesist elu.
- Aimar Ventsel – TÜ etnoloog, teinud välitöid Siberis, Kesk- Aasias ja Kaukaasias. On uurinud erinevate rahvaste kultuurivorme ja pere traditsioone.
Kõik arutelud kantakse reaalajas üles ning ka salvestatakse.
Millest juttu tuleb?
Viimasel aastal on palju räägitud perepoliitikast pigem naiste võtmes. Kuhu kuuluvad aga mehed ning mis on nende roll perepoliitika kujundamisel? Kas kolmepealine troika: karjäär, pere, lapsed on jõukohane üksnes väljavalituile? Kas isadele on tagatud võrdsed võimalused vanemaks olemisel?
Kiired muutused ühiskonnas mõjutavad traditsioonilisi rollikäsitlusi ning nõuavad isa rolli lahtimõtestamist. Uuringud kinnitavad isa tähtsust lapse arengus alates sünnist. Lähedussuhe isaga loob aluse lapse emotsionaalse ja sotsiaalse intelligentsuse arenguks, toetades igakülgselt lapse heaolu tervikuna.
Rollipõhine ühiskonna surve
Kuhu suundub Eesti riiklik perepoliitika? Tänavapildis paistavad üha rohkem silma lapsevankreid lükkavad isad ning alates käesoleva aasta juunist rakendus Eestis 30-päevane isapuhkus. Kuid seda võimalust kasutab endiselt väike hulk isasid.
Statistika näitab, et vanemahüvitist ja lapsehoolduspuhkust taotlevad suures enamuses emad. Statistikaameti andmetel sai eelmisel aastal Eestis vanemahüvitist 27 989 naist ja 3920 meest (12%).
Isad tunnevad endiselt rollipõhist survet ühiskonnalt. 2019. aasta Põhjamaade isade uuringus selgub, et laste kasvatamine pole mehelik, kuna ei kattu mehe traditsioonilise rolliga.
Selgub, et üheks suureks maskuliinsuse hindajaks on meeste seas töö, täpsemalt, kas töötab ja mis tööd mees teeb (Pent, 2016). Eestis on levinud mehelikkuse mudel, mis väärtustab võimu omamist, eneseteostust tööl, professionaalset karjääri ja materiaalset kindlustatust (Kalmus 2010; Vainu jt. 2010). Mehe maskuliinsuses võidakse kahelda, kui ta lahkub töölt, et olla kodune ja lapse eest hoolt kanda (Morgan, 1992).
Kas, miks ja kuidas?
Miks soorollid ei muutu? Kas aeg muutub, ent stereotüübid ja kirjutamata seadused on selleks, et jääda? Saame teada, mida tähendab mehelikkus arutelul osalevatele isadele. Kuidas toetab isaks olemine mehe maskuliinsust?
Eelmisel aastal ülemaailmsest isaduse uuringust selgus, et jagatud hoolduskoormusel on meestele positiivne mõju (füüsiline, vaimne, seksuaalne, riskialtisus vähenenud). Uuringus osalenud isade sõnul oli tähtsaim enese heaolu allikas ja õnnetunde tekitajaks, nende osalemine kodutöödes ja laste kasvatamise protsessis. Uuringu tulemuste põhjal tehti ettepanek, et on vaja eesmärgipärast ja kollektiivset panust, et mehed teeksid 50% hooldustöödest.
Kuidas võrdsustada vanemate rolle ja rollikuvandeid perekonnas ka laste kasvatamises ja laste elus osalemises? Toetudes meie ajaloole, siis kas Eesti ühiskond on selleks muutuseks valmis?
Mis Sina arvad?
Sellest ja paljust muust kuulete reedesel arutelul.
Kohtumiseni Arvamusfestivalil!
