EPL – Lastepsühhiaater küberkiusamisest: traagilisi tagajärgi ennetab lastega suhtlemine

31. juuli 2020

 

 

Küberkiusamise ennetamise juures on oma roll nii lapsevanematel, õpetajatel kui ka lastel endil. Lastele on oluline selgitada meediavahendite vahendusel suhtlemise häid tavasid juba enne digivahendite kasutuselevõttu.

Tänases nädalalõpulehes LP ilmus traagiline lugu endalt elu võtnud 19-aastasest Heldin Noolest, kellest oli saanud terve põlvkonna noorte jaoks pidev pilke- ja mõnitusobjekt.

Heldin Noole nimi sai paljudele tuttavaks 2013. aastal, kui 12-aastane elurõõmus tüdruk laadis YouTube’i üles oma versiooni Grete Paia laulust „Päästke noored hinged”. Video levis kiiresti, internetis hakkasid liikuma kihinad ja sahinad. Inimesed rääkisid temast. Avalik arutelu, mis puudutab Heldini tegemisi ja postitusi, pole tegelikult senini täielikult vaibunud.

Kuidas peaks lapsevanem võimalikult vara aru saama, kui tema järeltulija nii tõsiste elumuredega maadleb? Lastepsühhiaater Anne Kleinberg rõhutab, et oluline on vanema kontakt lapsega: igapäevane suhtlus lapsega on küberkiusamisest hoidumise alus. “Tuleb oma lapsega rääkida ning olla tema tegevuste suhtes järjepidevalt varustatud värskeinfoga. Oluline on teada, mida laps internetis teeb ning kellega suhtleb,” selgitas Kleinberg.

Lapsevanema kohustus on hoida laste teg

 

emistel silma peal ning vestleda internetis varitsevatest ohtudest avatud kaartidega. “On oluline, et vanemad läheneksid oma lastele rahumeelselt läbi suunavate küsimuste, uurides kellega laps suhtleb ning mis on nende inimeste vanus,” tõdes Kleinberg.

Peamiste ohumärkidena toob Kleinberg välja endasse tõmbumise, emotsionaalse kõikumise ning pideva internetis istumise. Lapsed kipuvad olema naiivsed ning teismeealised hoidma privaatsust. Küberkiusamise puhul on tähtis reageerida, suhelda sel teemal lähedaste või spetsialistidega ning blokeerida pahatahtlikud kiusajad. “Kui kedagi kiusatakse, tuleb ausalt rääkida ning võimalusel suhelda ka kiusajate lastevanematega. Samuti on oluline teavitada ning nõu küsida veebikonstaablitelt,” selgitas Kleinberg.

“Kui lapsega toimub midagi ebameeldivat, peegeldub see suuresti meeleolumuutustes. Oluline on näha märke, sest lapsed tihtipeale ei taha oma mõtteid jagada ega vanematele muret tekitada,” rääkis projekti “Targalt internetis” koordinaator Malle Hallimäe.

Laste puhul on tavaline, et varjatakse ning probleemidest ei räägita. Hallimäe sõnul on kõige aluseks peresisesed usalduslikud suhted. “Kui midagi juhtub, on laps valmis usaldama ja rääkima. Lapsevanema seisukohast on aga oluline, et ta kuulaks, kaasa mõtleks ja ei vähendaks probleemi,” lisas Hallimäe.

Küberkiusamine on kiusamise vorm, mille eripäraks on sihilik pahatahtlik käitumine internetikeskkonnas. Küberkiusamise puhul on täidetud kolm järgnevat kriteeriumit: tahtlik tegevus,korduvus ning tasakaalutus võimusuhtes. Tavaliselt on kiusaja ohvrist millegipoolest üle – olgu selleks kõrgem positsioon, füüsiline tugevus või võim tekitada ohvris kaitsetus ja -hirmutunnet.

Mida tuleb pidada küberkiusamiseks:

1. Ähvardavate, õelate e-mailide, tekstisõnumite jne korduv saatmine
2. Personaalse või isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine
3. Kellegi teise nime all ebaviisaka ja alavääristava sisuga sõnumite ja e-kirjade saatmine
4. Interneti keskkondade (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks.
5. Tavaliselt on kiusajaid, ähvardajaid mitu.