Lapse õigused peavad olema kaitstud ka eriolukorras

9. April 2020

Eriolukord mõjutab paratamatult laste ja perede olukorda. Lastekaitse Liitu on viimastel nädalatel korduvalt pöördunud murelikud lapsevanemad seoses lapse suhtluskorra täitmisega.

MTÜ Lastekaitse Liit esitas 5. aprillil Riigikogu kultuurikomisjonile arvamuse, milles rõhutas, et praeguses eriolukorras on vaja kindlustada lapse õiguste igakülgne tagamine. Eesti ühines 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, millest tulenevate kohustuste täitmine ei peatu ka eriolukorras.

Lapse suhtluskorra täitmisega seonduvalt küsisime arvamust kahelt selle valdkonna eksperdilt, kelleks on Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esinaine ja Lastekaitse Liidu ning Eesti Advokatuuri koostööprojekti Hea nõu lastega peredele pikaaegne nõustaja, vandeadvokaat Katrin Orav ja Lastekaitse Liidu koolitaja, Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitse peaspetsialist Kati Valma.

Foto: PxHere

Lapse õigused peavad olema kaitstud ka eriolukorras
Katrin Orav
Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat

Eesti Vabariik ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonist tulenevad lapse õigused ja riigi kohustused neid tagada, ei ole peatunud seoses COVID-19 viiruse levikust tingitud eriolukorra kehtestamisega Eesti Vabariigis. Sarnaselt lapse õiguste konventsioonile, kehtivad eriolukorras endiselt lastekaitseseadus ja perekonnaseadus. Tööd teevad jätkuvalt kohtunikud, kohtutäiturid, lastekaitsespetsialistid ja advokaadid. Lapse õigused peavad olema kaitstud ka eriolukorra ajal.

Perekonnaseaduse § 143 lg 1 näeb ette lapse õiguse isiklikult suhelda oma mõlema vanemaga ja vanema õiguse suhelda oma lapsega. Lapse ja vanema suhte seisukohalt on tegemist ühe olulisema õigusega, mis peab olema tagatud ka siis, kui on kehtestatud eriolukord.

Kahetsusväärselt on üha enam neid vanemaid, kes takistavad eriolukorra ettekäändel lapse ja teise vanema suhtlemist. Näiteks on keelatud kokkusaamised teise vanemaga kuni eriolukorra lõppemiseni. Millal eriolukord läbi saab, ei ole täna kellelegi tegelikult teada. Nii võib juhtuda, et laps ei näe oma teist vanemat ligi pool aastat. Selline lapse õiguse rikkumine on seadusevastane ja kahjustab lapse huve,
millised tuleb lapse õiguste konventsiooni kohaselt alati esikohale seada. Eriolukorras peavad vanemad käituma vastutustundlikult ja järgima riigis kehtestatud reegleid. See aga ei anna vanemale õigust välistada lapse ja teise vanema suhtlemist. Rõhutan, et seadused, lepingud ja muud kokkulepped, sh suhtluskorrad kehtivad ka eriolukorra ajal.

Vanemad peavad lähtuma sellest, mis on lapse huvides ja tegema omavahel koostööd, et laps saaks teise vanemaga aega veeta ja seda rohkem, kui üksikud Skype’i, Teams’i, Zoom’i vms vestlused. Vanema ja lapse kohtumised peavad loomulikult toimuma viisil, mis ei kahjusta teiste inimeste elu ja tervist. Seetõttu võib olla vajalik ajutiselt ümber korraldada näiteks laste üle andmine, et lapsed ei peaks veetma aega
ühistranspordis või teistes avalikes kohtades.

Vanemate ülesanne üldiselt, aga eriti kriisi olukorras, on jagada omavahel adekvaatset informatsiooni lapsega seotud asjaolude kohta. Juhul, kui mõlema vanema pereliikmed on terved ja nende hulgas ei ole riskigruppi kuuluvad eakaid, ei ole õigust vanema ja lapse kokkusaamisi piirata. Vanemal on õigus ka eriolukorras pöörduda kohtusse, kui teine vanem rikub lapse õigust temaga isiklikult suhelda.


 

Tuleb teha koostööd ja olla paindlik
Kati Valma
Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitse peaspetsialist

Lastekaitsesse on viimastel nädalatel pöördunud vanemaid, kes on ühepoolselt soovinud lapsega suhtlemist (sh seda korraldavat kohtumäärust) omal viisil tõlgendada, suhtlust teise vanemaga peatada, muuta suhtluse kellaaegu, mis on seotud koolipäeva lõppemise või algamisega vms.

Mida tänases olukorras tegema peaks? Kõrvale jätma erimeelsused, suhtlema teise lapsevanemaga ja olema paindlik. Ei ole kohane praegust aega ära kasutada selleks, et lapse suhtlust teise vanemaga piirata või peatada. Samuti ei ole kohane piiranguid luua, vastupidi – tuleb leida võimalusi. Tuleb teha koostööd ja olla paindlik. Oluline on leida lahendused lähtuvalt sellest, et vähendada ja vältida riske
kõigi pereliikmete tervisele, samuti toetada lapsi õppetöö tegemisel vms. Ka elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamine peaks olema igapäevane.

Märksõnadeks võiksid olla paindlikkus, koostöö, lahenduste leidmine ja heade suhete hoidmine, seda samaaegselt terviseriskide vältimise ja eriolukorra nõuete järgimisega. Hea võimalus kompromisside leidmiseks!


HEA TEADA

Justiitsministeeriumi juhtnöörid, kuidas eriolukorra tingimustes toimida elatise ja suhtluskorrra küsimustes.

NB! Ka eriolukorra ajal on jätkuvalt võimalik saada tasuta juriidilist nõu perekonnaõiguslikel teemadel Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri ühise projekti Hea nõu lastega peredele raames.

Nõustamised toimuvad kuni mai lõpuni telefoninõustamistena nii eesti kui vene keeles. Nõustamiseks on vajalik eelregistreerimine telefonil 631 11 28. Suur tänu advokaatidele, kes Hea nõu lastega peredele nõustamisel panustavad!

Soovitame lugeda spetsialistide poolt kirjutatud temaatilisi materjale, mis on avaldatud ajakirja MÄRKA LAST– rubriigis Hea nõu lastega peredele. Nõuandeartiklid eesti ja vene keeles leiad siit.

 


Sama loo venekeelne versioon
Права ребенка должны соблюдаться и в условиях чрезвычайного положения