Lastekaitse Liidu analüüs valimisprogrammidest

22. veebruar 2019

MTÜ Lastekaitse Liit esitas Eesti erakondadele eelmise aasta septembris 32 soovitust kuuel erineval teemal[1], selleks, et aidata kaasa Eesti laste õiguste ja heaolu tagamisele. Lastekaitse Liidu eesmärgiks oli, et antud teemad jõuaksid erakondade valimisprogrammidesse. Lastekaitse Liit ei hinnanud programme subjektiivselt ei heaks ega halvaks, vaid tegi neile analüüsi ettepanekutele vastavuse kohta.

Lastekaitse Liidu juhatuse liige Tõnu Poopuu leiab, et kuigi mitmeid ettepanekuid on arvesse võetud, on siiski arenguruumi. „Mööndusega võib öelda, et esitatud 32 ettepanekust võib umbes kümmet leida erinevate erakondade valimisprogrammidest. Hea meel on näha, et tasuta alusharidus ning tasuta huviringid on väga mitmetes programmides esindatud. Samas keerulisemad ettepanekud, mis eelkõige puudutavad tervishoiu ja hoolekande valdkondade arengut, on jäänud enamikest programmidest välja,“ sõnas Poopuu programmidest kokkuvõtet tehes.

Lastekaitse Liit toob järgnevalt välja olulisema iga erakonna lubadustest seoses lastega ning Lastekaitse Liidu soovitustega:

Keskerakond on oma programmis kajastanud Lastekaitse Liidu 32 ettepanekust 18 ettepanekut täielikult, 5 ettepanekut osaliselt ja 9 ettepanekut pole üldse kajastatud.

Keskerakond on suunanud tähelepanu kiusamise vähendamisele haridusasutustes, et muuta lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid ja kutsekoolid turvaliseks ning kiusamisvabaks. Üleüldse on kõige suurem kattuvust Lastekaitse Liidu ettepanekutega seotud haridusteemadega – seal sees on ka õpetajate nõustamine ning õpetajaskonna teadlikkuse tõstmine.

Sotsiaaldemokraatlik erakond on oma programmis kajastanud Lastekaitse Liidu 32 ettepanekust 14 ettepanekut täielikult, 8 ettepanekut osaliselt ja 10 ettepanekut pole üldse kajastatud.

Sotsiaaldemokraadid on oma 2019. aasta valimisprogrammis lubanud järgmise nelja aasta jooksul parendada laste ja perede heaolu, lubades selleks tõsta lapsevanemate teadlikkust ning toetada peresid laste kasvatamisel erinevate teadmispõhiste programmidega. Lisaks lubatakse välja töötada kohtueelne nõustamis- ja lepitussüsteem, mille eesmärk on toetada lahkuminevaid vanemaid omavaheliste kokkulepete sõlmimisel, pidades silmas eelkõige lapse huvisid.

Reformierakond on oma programmis kajastanud Lastekaitse Liidu 32 ettepanekust 11 ettepanekut täielikult, 14 ettepanekut osaliselt ja 7 ettepanekut pole üldse kajastatud.

Lastekaitse Liidu ettepanekud erakondadele on Reformierakonna valmisprogrammis toodud lubadustega suures osas otseselt või osaliselt kaetud. Valimisprogrammis on leidnud enim toetust vanemluse, hariduse ning töö ja tööpraktika valdkonnas tehtud Lastekaitse Liidu ettepanekud. Kõige vähem kattuvusi on tervise ning lastekaitse ja -hoolekande teema raames.

Eesti 200 on oma programmis kajastanud Lastekaitse Liidu 32 ettepanekust 9 ettepanekut täielikult, 14 ettepanekut osaliselt ja 9 ettepanekut pole üldse kajastatud.

Enim on soovitustest Eesti 200 valimisprogrammis leidnud toetust hariduse ning töö ja tööpraktika valdkonnas tehtud ettepanekud. Otsesed kattuvused puudutavad vanemlust toetavate programmide kättesaadavuse tõstmist, hariduses üldpädevuste tõstmist, turvalise õpikeskkonna tugevdamist, mitteformaalse hariduse rolli, NEET-noori, tööturul noorte tõrjutuse vähendamist ja noorte tööhõivet soosivate ettevõtete tunnustamist. Ka turvalise kasvukeskkonna, tervise, vanemluse ja laste kasvatamisel perede toetamisega seoses tehtud ettepanekud on valmisprogrammis ette nähtud sammudega samuti põhimõtteliselt kaetud.

Isamaa on oma programmis kajastanud Lastekaitse Liidu 32 ettepanekust 7 ettepanekut täielikult, 7 ettepanekut osaliselt ning 18 ettepanekut ei ole puudutatud.

Programmis toetakse lapse kasvamist peres ja vanemliku hoolitsuseta laste kasvamist kasuperes. Rõhutatud on riigieelarvelise rahastusega vanemlusprogrammide ja ka kiusamisvastaste programmide kasutamist koolis, kuid välja ei ole toodud positiivseid, vägivallavabasid ja lapsi kaasavaid kasvatusviise vanemate poolt. Liikumist peetakse programmis oluliseks, seetõttu oli tervisega seotud valdkondades enim kattuvusi: teabe operatiivne liikumine lapse, tema vanemate ning tervishoiutöötajate vahel, spetsialistide olemasolu koolis ja lasteaias. Vaimse tervise peale küll on mõeldud, aga mitte laste vaimse tervise poliitika loomisena. Lastekaitse ja -hooldekande ja töö valdkonda ei ole programmis kirjeldatud.

Eestimaa Rohelised on oma programmis kajastanud Lastekaitse Liidu 32 ettepanekust 5 ettepanekut täielikult, 4 ettepanekut osaliselt ja 23 ettepanekut pole üldse kajastatud.

Roheliste puhul saab esile tuua näiteks nii tasuta huviringi pakkumise lubadust noortele kui ka tugispetsialistide toetamist haridusasutustes.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on oma programmis kajastanud Lastekaitse Liidu 32 ettepanekust 3 ettepanekut täielikult, 7 ettepanekut osaliselt ja 22 ettepanekut pole üldse kajastatud.

Lastekaitse Liidu soovitustega ühtivad enim  lubadused, mis on seotud tervise arendamisega, nagu näiteks soodustada tervislikku toitumist toetavat keskkonda ja laste liikumist edendavatele programmidele eraldatava toetuse suurendamine. Samuti lubadused tagada kõikidele lastele ligipääs järjepidevatele tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenustele ja tagada tugispetsialistide olemasolu lasteasutuses.

Vabaerakond on oma programmis kajastanud Lastekaitse Liidu 32 ettepanekust 3 ettepanekut täielikult, 5 ettepanekut osaliselt ja 24 ettepanekut pole üldse kajastatud.

Vabaerakonna programmis on enim ühildumist Lastekaitse Liidu poolt turvalist keskkonda ja haridust puudutavate soovitustega. Programmis lastele kui iseseisvatele õigusi kandvatele subjektidele ei keskenduta – lastele suunatud hüvesid kirjeldatakse valdkondlike tegevuste või peredele suunatud toetuste kaudu.

 

[1] Eesti 200 ja Elurikkuse Erakond ei saanud Lastekaitse Liidu poolseid ettepanekuid, sest ei olnud sellel ajal veel erakonnana registreeritud. Elurikkuse Erakonna valimisprogramm avaldati peale analüüsi tegemist ning seega ei ole seda uuritud.