Lapse huvid tuleb alati seada esikohale

Lastekaitse Liidu avalik vastus Postimehes ilmunud artiklile “Isa pärandas elatisvõla lapsele” (https://www.postimees.ee/6525402/isa-parandas-elatisvola-lapsele)

Lastekaitseseadus näeb sõnaselgelt ette, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid. Selliseks ettevõtmiseks saab lugeda ka õigussüsteemis vaidluse lahendamise, kui menetlusosaliseks on laps või puutub vaidlus lapsesse kaudsemalt, kuid vältimatult.

Ikka ja alati tuleb esikohale seada ja seal esikohal algusest lõpuni ka hoida lapse huvid. Nende huvide tähtsust ei kahanda see, et laps ehk ise temaga seotud vaidluses ea tõttu „häält teha ei saa“, samuti kui lapse huve ei oska või ei soovi esikohal hoida tema vanem. Kes teeb otsustuse last puudutavas vaidluses, peab seadma esikohale lapse huvid – see on lapse õiguste konventsiooni ja lastekaitseseaduse norm, see on lapsesõbraliku ühiskonna standard.

Ometigi tuleb kahetsusväärselt ikka ette ja jõuab meedia kaudu ka avalikkusesse juhtumeid, kus laps on otseselt seotud vaidlusega, mille lahendamisel jäävad lapse huvid pärast kaalumist siiski kõrvale. Laste heaolusse puutuvad õigusvaidlused on viimasel ajal juba mitmel korral olnud valusaks hoiatuseks sellest, et kui laste huvide esmatähtsust silmas ei peeta, võib nende õiguste eest võitlemine viia hoopiski laste jaoks algsest veelgi hullema olukorrani.

Seadusandja on viimastel aastatel oluliselt panustanud alaealiste huvide arvestamisele karistusmenetlustes, nüüd on esile tõusnud aga laste õigustega seotud probleemid tsiviilkohtuvaidlustes, eeskätt elatisega seotud asjades. Viimati jõudis avalikkuse ette lugu täitemenetlusest, kus elatisevõlgnikust isa surma järel võivad jääda võla sissenõudmise kulud tema pärijaks oleva alaealise lapse kanda.

Ometigi ei tohiks lapse ülalpidamiseks elatise nõude esitamine viia kunagi olukorrani, et vanemalt ülalpidamise saamise asemel saab laps enda kanda hoopis kas kohtu- või täitemenetluse kulud. Me ei või anda sõnumit ega leppida olukorraga, kus lapse huvid jäävad kaitseta seaduse lünga või normide ebakõla tõttu.

Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg lisab, et Lastekaitse Liit tunnustab igaüht, kes on lähtunud otsustuse tegemisel lapse huvidest ka juhul, kui see on tähendanud enda huvide tahaplaanile asetamist. „Kohtutäitur, kes arusaadavalt ei soovi tekkinud menetluskulusid sisse nõudmata jätta, ei või ometigi enda kahju vältimise eesmärgil kahjustada last. Kui lapse säästmine elatise vaidlusega seotud menetluskuludest ei ole ka selgelt sõnastatud menetlusseadustikus, tuleb see õigus ja kohustus võtta lapse õiguste konventsioonist ja lastekaitseseadusest,“sõnas Tomberg

On positiivne, et justiitsministeerium ja Pankrotihaldurite- ja kohtutäiturite koda on taas rõhutanud lapse säästmise ja tema huvidega arvestamise vajadust ning loodame, et sellised põhimõtted jäävad ja saavad kõigi lastega seotud vaidluste ülimaks põhimõtteks.