JÄRELDUSETTEPANEKUD LAPSE ÕIGUSTE TEOSTAMISEKS
MTÜ Lastekaitse Liit edendab haridust lapse õiguste sisust, et neid sidusteadmisi lapsekeskselt ning lapsi, noori ja täiskasvanuid ühendavalt ühiskonnas teadlikult kasutada ja realiseerida.
Konverents “Kuidas elad, Eestimaa laps?” ettekandjad:
Prof. Anu Toots – Tallinna Ülikool
Allutada kõik Valitsuse reformikavad ja Riigikogu menetlusse tulevad seaduseelnõud ealisele põhivoolustamisele. St. et eelnõu seletuskirjas oleks kohustus analüüsida ja hinnata muudatuste või uue seaduse mõju laste (ja eakate) heaolule. See peaks käima ka nende eelnõude kohta, mis näivad lapsi mitte puudutavat (nagu keskkonnakaitse ja haldusreformi temaatika näiteks).
Katrin Saks - MTÜ Lastekaitse Liit
Tulemuslike sammude kõrval nagu „Laste ja perede arengukava aastani 2020” vastuvõtmine ja laste ombudsmani institustiooni loomine, on riigil kohustus teha regulaarseid uuringuid ja analüüse laste olukorra ning valitsuse tegevuse kohta. Oluliseks küsimuseks jääb hindamisvõimekuse ja õigeaegne sekkumine tagamine.
Hanno Pevkur – Sotsiaalministeerium
Ühtse laste- ja perepoliitika kujundamiseks, laste ja perede heaolu suurendamiseks koostatiSotsiaalministeeriumi ning kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks „Laste ja perede arengukava 2012-2020“. Arengukava annab riigile suunad lapse õiguste tulemuslikumaks tagamiseks, lastekaitsesüsteemi kaasajastamiseks ning perede toimetuleku toetamiseks. Laste heaolu parandamisel on esmatähtis asetada fookus probleemide ennetamisele ja varasele sekkumisele, sest ennetustöösse panustamine on efektiivne, ressursisäästlik ning lapse huvides. Lastele ja peredele suunatud teenused peavad olema kvaliteetsed ning lähtuma tõenduspõhisest praktikast.
Anne Kleinberg – Tallinna Lastehaigla, Ene Tomberg – Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Laste ja nende perede arvamuse regulaarne arvestamine otsuste tegemisel sh. vajadus regulaarselt monitoorida seadusloome uuenduste või puuduste mõju laste vaimsele tervisele ja seadusega ettenähtud kohustus kaasata laste esindajad ehk vanemad alati neid puudutavate otsuste tegemise juurde.
Sooja koolieine kättesaadavuse tagamine kõrvuti põhikooli õpilastele ka gümnaasiumi- ja kutsekooli õpilastele, viies eelnevalt läbi sisulise uuringu koolieine tegeliku maksumuse, kalorsuse ja kvaliteedi osas.
Katrin Pihor - Poliitikauuringute Keskus Praxis
Tänased valikud mõjutavad noorte edasist eluteed ja käekäiku, seetõttu on oluline neid valikuid toetada ja noori juhendada. See aga eeldab märkamist ja koostööd kõigi ühiskonnaliikmete poolt – perekond, kool, huvikoolid, nõustajad jne.
Kuldar Rosenberg – Eesti Õpilasesinduse Liit
Noor on arvestatav osa ühiskonnas, mitte probleemne sihtrühm. Kaasata lapsi seisukohtade kujundamisse ning luua osalusvõimalused oma õiguste realiseerimiseks.
Mare Ainsaar – Tartu Ülikool
Millal ei pea lastega pered enam majandusliku toimetuleku pärast muretsema. Kuidas teadmised või teadmiste puudus mõjutab praktikat ja mida oleks Eestil selles osas kõige kiiremini vaja teha.
Prof. Taimi Tulva – Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituut
Edendada põlvkondadevaheliste sidemete tugevdamise võimalusi muutunud ja mitmekesistunud perestruktuuride kontekstis.
Koidu Saame – Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituut
Sotsiaaltöötajad vajavad süsteemse ja kättesaadava täiendkoolitussüsteemi väljaarendamist, et tagada kvaliteetne professionaalne abi abivajajatele.
Annely Ajaots – Nissi Põhikool, Nissi Vallavolikogu
Riik panustab erivajadustega laste arengut toetavalt, aga suurem osa kuludest on siiski omavalitsuse kanda. Eriala spetsialistide puudus. Suur abi on olnud maakonna Õppenõustamiskeskustest.