Lastekaitse

Lastekaitse seaduse järgi on laps iga alla 18-aastane inimene.  Lastekaitse seaduse eesmärk on tagada laste turvatunne ja õigus normaalsetele arengutingimustele ja heaolule. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond, kus tema eest hoolitsevad vanemad või isikud, kelle hoolde laps on seadusega usaldatud. Riik toetab lastega peresid laste- ja peretoetuste ning vajalike teenuste osutamise kaudu. Juhul, kui lapsevanemad või seaduslikud hooldajad ei suuda tagada lapsele vajalikke kasvutingimusi, püüab riik peret aidata nii sotsiaaltoetuste kui ka toimetuleku koolituse kaudu.

Kui lapse olukord peres ei ole jätkuvalt turvaline ja tema arengut soosiv või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu, võib osutuda vajalikuks lapse eraldamine perest kas ajutiselt või alaliselt:

  • sotsiaaltalitus saaib last aidata  talle sobiva tugiperekonna või -isiku leidmisega, kes vabatahtlikkuse alusel püüab lahendada lapse probleeme, abistab ja toetab teda (tugiperekonna määramisel arvestatakse lapse soove ja tugiperekonna või tugiisiku sobivust);
  • ajutist abi ja tuge kuni olukorra normaliseerumiseni peres pakub turvakodu;
  • kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus saab last abistada ka eestkostja või perekonna abistamise kaudu; asendushooldusele st kas kasuperesse või asenduskodusse (lastekodusse) paigutamisega;
  • pärast hoolduse lõppu aitab sotsiaaltalitus last järelhoolduse teel eluprobleemide lahendamisel.

Kui selgub, et lapse huvides on teda ohtlik jätta vanemate juurde, võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada võtta ära vanemlikud õigused ühelt või mõlemalt vanemalt. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

 

Eestkoste

Eestkoste on isik või asutus, kes seatakse lapse kasvatamiseks, tema eest hoolitsemiseks ning tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.

Eestkoste asutuseks on tavaliselt kohalik omavalitsus.

Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Alla 18-aastane isik ei saa olla eestkostjaks.

 

Vanusepiirid lapse soovi ja tahte arvestamisel ning arvamuse ärakuulamisel

Perekonnaseadusest tulenevalt lähtub eestkosteasutus või kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

Last puudutava sotsiaalhoolekande küsimuse lahendamisel tuleb arvestada vähemalt 10-aastase lapse enda soovi ja tahet. Lapse eraldamisel kodust ja perekonnast tuleb arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi ja tahet, kui lapse arengutase seda võimaldab.

Otsuse peab lapsele teatavaks tegema talle arusaadaval viisil, arvestades lapse vanust ja arengutaset.