Perelepituse teenuse ümarlaua kokkuvõte

Oma olemuselt on Lastekaitse Liit kodanikeühendus, mille eesmärgiks laste vajadustele ja huvidele vastava elukeskkonna kujundamine.

Oleme korraldanud ümarlaudu erinevatel, laste arengut ja turvalisust puudutavate probleemide käsitlemisel (lapse elatisraha, koolikeskkonna turvalisus, meedia ja lapse õigused, kohaliku omavalituse poolne kohustuse täitmine lasteaia kohtade loomiseks, erikoolide õppe- ja kasvatustöö tingimused jne.

Ümarlaud perelepituse teenuse kättesaadavusest Eestis toimus 17. 09. Justiitsministeeriumis.

Lepitus- teenuse kättesaadavuse temaatika tõstatamine oli  tingitud:
• Vajadusest tagada lapsele vanemate lahku mineku korral just lapse vajadustele vastav emotsionaalne ja füüsiline kasvukeskkond.
(Näiteks: Lastekaitse Liitu tuleb kuus keskmiselt 10 pöördumist lapsevanemate poolt ja üle poolte nendest on seotud küsimustega, mis puudutavad vanemate omavahelisi vaidlusi lahku mineku ja lahus elamise korral ja vanemate lastega suhtlemist.)

• Hetkeseisust, et Eestis ei ole lepitus- teenus valdavalt kättesaadav (spetsialistide vähesus, kokkuleppe puudumine selles osas, milline institutsioon nimetatud teenust peaks osutama, kes ja kuidas peaks nimetatud teenust vajavaid inimesi teenusele suunama).

Ümarlaua kokkuvõte

Täna on lepitus- teenus kättesaadav tasulise teenusena Tallinnas (teenust osutavad Eesti Lepitajate Ühingu lepitajad Helle Niit ja Anneli Liivamägi) ja tasuta teenusena Tallinna Kriisiabi Keskuses (linna elanikud). Harju maakonna inimestel on võimalust samuti kriisiabikeskuses teenust kasutada, kuid neile on teenus tasuline.

Justiitsministeeriumis on valmis seaduseelnõu lepitusmenetluse (sisaldab nii mediatsioon kui lepitus) kohta, mille eesmärgiks on, et edaspidi on paralleelselt kohtumenetlusega võimalus kasutada ka lepitusmenetlust, mis pakuks häid lahendusi teatud juhtudele (näiteks: perekonnaõiguse temaatika) ja kus lepitusmenetluse tulemusena valmiks ka täitedokument. /siiski mitte alati automaatselt – nn eralepitajate e. nimekirja kantud lepitajate puhul tuleb kohtult lihtsustatud korras hankida kinnitus kokkuleppe täidetavuse kohta/

Seaduseelnõu käsitleb lepitusteenust eraõiguslike vaidluste lahendamise kontekstis, mis tähendab, et küsimused ohvrite lepitamisest või riigihangete lahendamisest siia alla iseenesest ei kuulu.
Seadus sätestab, et lepitajate nimekirja kantav inimene peab omama nõuetekohast erialast ettevalmistust (olles läbinud nt justiitsministri rakendusmääruses sätestatud täienduskoolitused või omades vastavat haridust ja kogemusi). Justiitsministeerium näeb, et lepitajatena võivad tegutseda ka advokaadid (kes on samuti läbinud teemakohase väljaõppe) ja notarid.

Seaduse täiemahuliseks rakendumiseks on vajalik reaalselt lepitusteenust osutavate inimeste minimaalne hulk. Seaduse kohaselt kantakse nn eralepitajad Justiitsministeeriumi poolt hallatavasse nimekirja. Nimekirja kantud lepitajate töö üle teostab piiratud järelevalvet justiitsminister.

Lepitus- teenuse kättesaadavuse tagamiseks on vaja esitada riiklik tellimus konkreetsele õppeasutusele, kes koostab vastava õppekava ja tagab koolituse kvaliteedi

Kui kohtuvaidluse puhul selgub lepitusmenetluse läbimise vajalikkus, peaks olema selleks võimalik vähekindlustatud isikutele ka riigi menetlusabi andmine.

Sotsiaalministeerium koostab uut sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu. Eelnõus kirjeldatakse erinevaid sotsiaalteenuseid, nende hulgas ühe võimaliku teenusena perelepitusteenust. Sotsiaalministeeriumi eelnõu kohase lepitusteenuse kättesaadavust hakkavad tulevikus tagama kohalikud omavalitsused. Omamaks lepitusseaduses sätestatud õiguslikke tagajärgi, peab ka sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt osutatav lepitus vastama lepitusseaduse tingimustele (sh peavad lepitajad olema kantud Justiitsministri peetavasse nimekirja ning alluma järelevalvele).

Riik saab toetada lepitusteenuse rakendumist mh. koolituste korraldamisega lepitajatele.

Perelepituse teenuse pakkujate hetkeseis:

Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi
Pärnu mnt 9a (hoovimaja)
Telefon 6314300 (E- R kl 09. 00- 20. 00) ja L 10.00- 20. 00.
NB ! Tallinna elanikele on teenused tasuta.

Eesti Lastefondi koolitused lahutajatele, et aidata lapsevanemat ja toetada last.

Lühike koolitus (Loeng ja arutelu)

Mis aitab lapsel lahutusega paremini kohaneda?

Koolitus keskendub lahutava perekonna lapsele ja annab nõuandeid, kuidas last lahutuses toetada/aidata; mis on lapsele oluline; mis teeb lahutuse lapsele veel raskemaks; mida kindlasti teha ei tasuks.
Lühike koolitus on mõeldud isale-emale, kes lahutavad (on lahutanud) ja  kes tahavad lahutusprotsessi lapsele võimalikult valutuks teha ning olla toimetulevad lapse¬va¬ne¬mad oma lastele ka pärast lahutust. 

Pikk koolitus (Lahutajate seminar - koolitus 10 x 2 tundi)
Mis aitab täiskasvanul lahutusega paremini kohaneda?

Koolitus on mõeldud mehele või naisele, kes on lahutatud, kes lahutab või mõtleb lahutusele.

Seminar – koolituses läbitakse 19 teemat, millest saame muuhulgas teada:

• Milline on olnud meie paarisuhe ja miks ta lõppes
• Kuidas päritolu perekond olnud osaline meie lähisuhetes
• Kuidas kaitsta lapsi lahutusstressi eest
• Hästitoimivast paarisuhtest
• Miks ma olen üheaegselt vihane, tunnen süüd ja kardan

Ehitame üles kadumaläinud "mina" ning garanteerime enesetunde tõusu!
____________________________________________________________________

Lühikesi koolitusi on kaks: 03. ja  04. oktoobril  kell 18.00- 20.00. Lühike koolitus on tasuta.

Pikk koolitus algab 17. oktoobril kell 18.00 Kohtumised igal nädalal kolmapäeviti al¬gu¬sega 18.00.
Seminar-koolitus toimub kinnises rühmas – kõik, kes alustavad, lõpetavad koos, uusi liikmeid juurde ei võeta. Rühmakoolituses saab lisaks teadmistele ka mõistmist ning toetust.
Pikk koolitus on tasuline.

Koolitused toimuvad Tallinnas Lai 31/Suurtüki 1 Eesti Lastefondi ruumides.
Registreerimine lühikesele ja pikale koolitusele lastefond@elf.ee või sirjegl@hot.ee  ja telefonil 64 111 88.

Eesti Lastefondi koduleht: http://www.elf.ee/725