Lastekaitse Liit

Andra Reinomägi: nähtav kuristik rukkis

Lastekaitse Liit — Wed, 15 Feb 2012 11:12:32 +0000

Andra Reinomägi, õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna nõunik

Eesti ühiskond ei saa ega tohi endale lubada, et viiendik lastest elab allpool ebapiisavaks tunnistatud tingimusi, kirjutab õiguskantsleri nõunik Andra Reinomägi.

Lugege paari näidet, kuidas omavalitsuste lastekaitsetöötajad kirjeldasid lasteombudsmanile laste ja lastega perede vaesust.

«On peresid, kus toit on kehv. On peresid, kus koolist saadav lõuna on ainukene söök… Ja kes õpilaskodudes elavad, on märgatud, et kõige enam süüakse esmaspäeva hommikul ja reede õhtul. Sest reedel ei tea nad kunagi, kas nädalavahetusel saab kodus süüa või mitte.»

«Kui sul kodus ei ole korralikult süüa, on haigused kohe kallal. Neil on koolis pidevalt asjadest puudu. Nende välimus on … tavaliselt on nad välja magamata, sest üldjuhul elatakse kitsastes tingimustes, on palju inimesi.»

Vaesusel on mitu nägu. Kõige enam torkavad silma kehvad olmetingimused ja toidunappus. Ka koolivahendite puudumine. Kuid vaesus ei tähenda üksnes raha ja asjade puudust. Vaesus on laiem nähtus, mis tähendab ka pingeid inimeste suhetes, ebakindlust tuleviku suhtes, riskikäitumist ja sõltuvusprobleeme ning raskematel juhtudel tõrjutust ja huvi kaotust oma olukorra parandamiseks.

Üks intervjueeritud lastekaitsetöötaja mõtestas vaesuse olemust nii: «See on siiski igakülgne toimetulematus oma eluga. Ma ei tooks siin nii väga välja seda materiaalset plaani, kuigi see on väga tähtis. Aga see on selline jõuvarude vaesus, puudus. Et inimesed on kuidagi nii lootusetud ja väsinud ja vihased ja neil ei ole lihtsalt jõuvarusid.»
Iga viies laps elab vaesuses

Lasteombudsmanina koostas õiguskantsler statistika ja lastekaitsetöötajatega tehtud süvaintervjuude põhjal ülevaate laste vaesusest Eestis. Mis selgus?

Peaaegu iga viies Eesti laps elab vaesuses. Seda näitavad statistikaameti andmed 2010. aasta kohta. Suhtelises vaesuses, mis iseloomustab isikute sissetulekute ebavõrdsust ühiskonnas, elas 19,5 protsenti lastest. Absoluutses vaesuses, mis tähistab ühiskonnas kokkulepitud elatusmiinimumi piirist allapoole jäänuid, elas 18,6 protsenti alla 18-aastastest lastest – üle 45 000 lapse. Kui absoluutses vaesus elavatele lastele lisada veel vaesusriskis olevad lapsed (7,4 protsenti lastest), võib öelda, et iga neljas Eesti laps elab vaesuses või vaesusriskis. See on üle 63 000 lapse!

Lapsed on ülejäänud ühiskonnaga võrreldes halvemas olukorras: laste absoluutne vaesus on 1,6 korda kõrgem ühiskonna keskmisest absoluutse vaesuse määrast. Ka laste suhteline vaesus on kõrgem keskmisest suhtelise vaesuse määrast, peegeldades seega laste ebavõrdset positsiooni ühiskonnas.

Lapse õiguste rikkumine

ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab vanemate kõrval riigi rolli lapse õiguste kaitsmisel ja arenguks vajalike tingimuste loomisel.
Esmane kohustus lapse arengut toetava kasvukeskkonna loomisel lasub küll vanematel, kuid riigi ülesanne on seejuures vanemaid igakülgselt aidata ja toetada.

Vaesusega sageli kaasnev sotsiaalse turvalisuse puudumine, tõrjutus ja eneseteostusvõimaluste piiratus, rääkimata toidunappusest ja puudulikest olmetingimustest tingitud otsestest terviseriskidest, on oluline oht lapse arengule. Sellistes tingimustes kasvamine on lapse õiguste rikkumine.

Raskematel juhtudel jätab vaesus lapse eemale ühiskonnas tunnustatud sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest õigustest. Seega on vaesus otseselt seotud inimõiguste ja lapse õigustega.

Vaesus takistab lapse võimete väljaarenemist ja avaldab mõju lapse toimetulekule nii praegu kui ka täiskasvanuna. Vaesusega kaasnevad madalam enesehinnang, psühholoogiline ebakindlus, mitmesugused psüühikahäired ning riski- ja sõltuvuskäitumine. Kui sellele lisandub ka vanemate toetuse puudumine, tülid, vägivald perekonnas, ei võimalda selline keskkond lapse turvalist arengut. Lapsepõlves kogetud vaesus mõjutab kogu inimese elukäiku ja seeläbi ühiskonda tervikuna.

Kõrge vaesuse määr vähendab ühiskonnaliikmete omavahelist sidusust ja solidaarsust, tekitab võõrandumist, olles ohuks nii ühiskonna jätkusuutlikkusele kui ka demokraatlikele väärtusele. Vaesusest tingitud võimaluste piiratus ja kehvad elutingimused süvendavad ebavõrdsust. Mida suurem on ebavõrdsus, seda suurem on inimese põhiõiguste riive oht. Laste puhul on see oht eriti tõsine, kuna lapsed sõltuvad suurel määral täiskasvanute otsustest. Seetõttu on eriti oluline panna piir vaesuse põlvkondlikule edasikandumisele ning vähendada vaesuse mõjusid lastele.

Teenused otse lapsele

«Makstakse toimetulekutoetust, kuid kuidas ta seda täpselt kasutab – ei ole ju sotsiaaltöötaja tal kogu aeg kõrval, ei ole võimalik seda kontrollida. Või lastetoetust. Ta saab ju selle lihtsalt kätte, ja kui ta leiab tõesti, et alkohol on tähtsam kui lapse kooli saatmine, siis ta endiselt käitub sellisena», kirjeldas lastekaitsetöötaja.

Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate kinnitusel püüavad omavalitsused vaesuses olevaid lastega peresid nii toetuste kui teenustega abistada, kuid puudu jääb nii ühest kui teisest. Ka lastekaitsetöötajaid endid napib. Vajalike teenuste, nagu psühholoogi, psühhiaatri ja logopeedi järjekorrad on pikad, kuigi lapsed ja vanemad vajavad abi kohe. Teenusepakkujaid pole piisavalt, puudub transpordiühendus, et spetsialistide juurde jõuda, puuduvad sobivad teenused.

Toimetulekutoetus, mis riikliku meetmena peaks vaesuses olevaid peresid toetama, ei ole uuringute kinnitusel piisav, et pered vaesuspiirist ülespoole tuua. Osa peresid ei oska vähese rahaga majandada ning toetusi ei kasutata sihipäraselt. Vähese raha tegelik kasutamine peab olema läbimõeldud. Oluline on, et abi jõuaks otse lapseni. Praktikas on ilmnenud, et paraku see alati nii ei ole. Lapsele mõeldud rahalised toetused makstakse välja vanematele, kes ei kasuta seda paljudel juhtudel lapse huvides. Üks lahendus võiks olla laste abistamine otse lapsele suunatud teenuste kaudu.

Alustada saab näiteks koolitoidu kompenseerimisest nendele lastele, kelle vanemad ei suuda selle eest tasuda. Praegu on tasuta koolitoit vaid põhikoolis, ülejäänud haridusastmetel sõltub see kohaliku omavalitsuse otsusest. Paraku on juhtumeid, kus kohalikud omavalitsused ei lähtu koolitoidu toetuste otsustamise mitte pere abivajadusest, vaid muudest kriteeriumidest, näiteks asjaolust, kas laps õpib koduvalla või -linna koolis või mõnes muus koolis. Sellisel juhul ei lähtuta mitte laste vajadusest, vaid kohaliku omavalitsuse laiematest huvidest, kuigi esikohal peavad olema lapse huvid. Ükski laps ei tohiks jääda söömata põhjusel, et tema vanematel pole selleks piisavalt võimalusi.

Koolitoidu kõrval on oluline, et laps saaks vajalikke teenuseid. Sageli ei saa laps huviringi, psühholoogi või logopeedi juurde, kuna peres ei ole autot ja muu transpordiühendus on ebapiisav. Need teenused saaks omavalitsuste ja haridusasutuste koostöös tuua lapsele ja vanemale lähemale, näiteks koolide või lasteaedade juurde. Teenuste mitmekesisust ja kvaliteeti parandaks ühe lahendusena lastele ja peredele teenuseid pakkuvate piirkondlike kompetentsikeskuste loomine.

Tagajärgede ärahoidmine

Mõtlemapanev on fakt, et sageli märgatakse pere abivajadust alles lapse kaudu – kui lapsel hakkab koolis halvasti minema või on kodused halvad olmetingimused juba näha lapse välimusest. See on märk, et niisugune olukord on kestnud kaua. On väga oluline lapse abivajadusest sel juhul kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajale teada anda. Samas tuleks pere abistamiseni jõuda varem – kui probleemid on algusjärgus ega mõjuta veel otseselt lapse toimetulekut. Üks võimalus on koolieelses eas lastele regulaarse kohustusliku tervisekontrolli kehtestamine.

See rõhutaks vanema vastutust, toetaks lapse arengut ning hoiaks sidet vanematega, pakkudes neile vajadusel vanemarollis tuge. Probleemide ilmnemisel vahetaksid infot perearst ja lastekaitsetöötaja. Need on mõned näited lasteombudsmani ettepanekutest laste vaesusega seotud probleemide lahendamiseks. Laste vaesuse mõju ühiskonnale kestab kaua ja sellel on kõrge hind.

Kriisiaastatel süvenenud vaesus vajab asjatundjate ja otsustajate, omavalitsuste ja riigi eraldi tähelepanu. Lahenduste otsimiseks on lasteombudsman märtsi alguseks kokku kutsunud ekspertide ja otsustajate ümarlaua. Laste vaesus pole nähtamatu. See on kui kuristik, mida tuleb teadvustada ja mille servale sattumisest saab lapsi hoida. Need, kes juba on sinna kukkunud, vajavad kiiret abi.

Lapsed ei ole mitte üksnes tulevik – lapsed on olevik. Ka vaesus nende elus on olevik. Inimõigusi ja lapse õigusi väärtustava riigina ei saa me lubada, et peaaegu viiendik lastest elab allpool ühiskonnas ebapiisavaks tunnistatud tingimusi.

Vaata ka ülevaadet: Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes

Täna tähistatakse kogu maailmas Turvalise interneti päeva

Lastekaitse Liit — Tue, 07 Feb 2012 08:52:34 +0000

Täna, 7.veebruaril tähistatakse kogu maailmas Turvalise interneti päeva.

Enam kui 70 riigis üle maailma, sealhulgas kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis,

tähistatakse täna temaatiliste üritustega Turvalise interneti päeva. Sel aastal on

kampaania keskmes eri põlvkondade kogemuste ühendamine arvuti ja interneti

turvalisemaks kasutamiseks.

Turvalise interneti päeva 2012 sõnum on „Avastame digimaailma üheskoos -

turvaliselt“, mis suunab mõtlema, kuidas saavad täiskasvanud ja lapsed üksteist

virtuaalses maailmas toetada, et ohtu ei satuks kellegi privaatsus, maine ega tervis

ja internetimaailmas toimetamine oleks positiivne kogemus.

„Paljud koolid, raamatukogud, noortekeskused ja infotehnoloogiaalaseid teenuseid

pakkuvad organisatsioonid on liitunud ülemaailmse algatusega tähistada Turvalise

interneti päeva. Toimuvad õpitoad ja loengud, vaadatakse temaatilisi filme ning

korraldatakse plakatikonkursse,“ tutvustas Tiigrihüppe Sihtasutuse

internetiturvalisuse projektijuht Ilvi Pere.

Eestis korraldab Turvalise interneti päeva kampaaniat projekti Targalt internetis

meeskond. Turvalisele internetikasutusele juhitakse tähelepanu erinevates

telekanalites esitatavate videoklippide, Postimehe eesti ja venekeelse teemalehe,

üle Eesti toimuvate koolituste ja perepäeva kaudu. Tiigrihüppe Sihtasutus korraldas

õpilastele videolugude konkursi, kuhu oodati töid, mis kirjeldaksid olukordi,

milles eri põlvkondade inimesed avastavad digimaailma koos. Valmis kolm osa laste

seas populaarse Jänku-Jussi seiklustest internetimaailmas, milles korratakse üle

reeglid lastele arusaadaval moel.

11. veebruaril oodatakse kõiki alates 13.00 Lindakivi kultuurikeskusesse Tallinnas,

kus toimub Targalt internetis perepäev. Põnevaid tegevusi jagub nii suurtele kui

väikestele internetikasutajatele: kohal on veebikonstaabel, kaasa saab lüüa

QR-koodidel põhinevas viktoriinis ja Kinecti mängus. Vaata maailma ja EMT meeskond

jagab nõuandeid mobiilikasutajatele, räägitakse Vihjeliini ja Lasteabitelefoni

116111 tööst, toimuvad teemakohased loengud nii eesti kui vene keeles. Kell 16.00

astub lavale Eesti esindaja 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Getter Jaani.

Perepäev lõppeb kell 17.00.

Kampaania ja perepäev toimuvad projekti Targalt internetis raames.

Lisainfo veebilehel www.targaltinternetis.ee. Projekt Targalt internetis on Euroopa Komisjoni

programmi Turvalisem internet osa. Eestis viivad projekti ellu MTÜ Lastekaitse Liit,

Tiigrihüppe Sihtasutus, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Turvalise interneti päeva koduleht on www.saferinternetday.org.

Kontakt:

Ilvi Pere

Tiigrihüppe Sihtasutus

Internetiturvalisuse projektijuht

EAPN Eesti võrgustik: Toimetulekutoetuse tõstmine on hädavajalik

Lastekaitse Liit — Mon, 30 Jan 2012 17:06:34 +0000

Möödunud nädalal toimunud EAPN Eesti töökohtumisel tõdeti, et enam kui viiendik Eesti elanikest elab allpool vaesuspiiri ning lubamatult suur hulk inimesi kuulub vaesusest ohustatud riskirühma(desse). Tekkinud olukorda aitaks leevendada kiire toimetulekutoetuse tõstmine, mis on olnud seni riigi peamine abi puudustkannatavatele inimestele.

Meie, EAPN-iga liitunud organisatsioonid ja isikud, kutsume Vabariigi Valitsust ja Riigikogu üles esmase meetmena vaesuse leevendamisel tõstma seoses toiduainete kiire hinnatõusuga toimetulekupiiri võimalusel juba 2012. aasta lisaeelarvega.

Kahetsusväärsel kombel jäi 2012. aasta riigieelarve seadusega toimetulekupiir endisele tasemele. Statistikaameti andmeil (http://www.stat.ee/57453 ) tõusis 2011. aasta jooksul tarbijahinnahindeks 2010. aasta keskmisega võrreldes 5%, sealhulgas kallinesid toit ja mittealkohoolsed joogid keskmiselt 9,7%. 2011. aastal oli eelnenud aasta keskmisega võrreldes kohv 45%, suhkur 43% ja kartul 34% kallim.

Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele lähtutakse toimetulekupiiri kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Alates 2011. aastast kehtib toimetulekupiir 76,70 eurot kuus. Samas oli ainuüksi ühe pereliikmega leibkonna 30-ne päeva minimaalse toidukorvi maksumus 2010. aastal 77,58 eurot.

Toiduainete ja teiste hindade tõus on vähendanud väga paljude Eesti elanike heaolu. Arvestades toimetulekutoetuse ebapiisavust, kannatavad hinnatõusu tõttu esmalt just kõige väiksema sissetulekuga inimesed. Nende sissetulek ei
kata tihti isegi mitte minimaalseid kulusid toidule, rääkimata muudest minimaalsetest tarbimisvajadustest. Selline olukord ei ole moraalselt aktsepteeritav ning on selges vastuolus seadusega. Arvestada tuleb sedagi, et paljud pered ja üksikisikud on majanduskriisist tuleneva tööpuuduse tõttu pidanud toimetulekutoetusest elatuma juba küllaltki pikka aega.

2011. aasta jooksul sai Eestis Sotsiaalministeeriumi andmetel toimetulekutoetust 24 332 leibkonda.

EAPN (European Anti Poverty Network) on Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlevate sõltumatute vabaühenduste ja rühmituste võrgustik, mida toetab Euroopa Komisjon. MTÜ EAPN Eesti asutati 2010. aastal ning sinna kuuluvad 18 Eesti organisatsiooni ja võrgustikku, mis kaitsevad kõige haavatavamate sihtgruppide huve ühiskonnas. Võrgustikuga võivad ühineda kõik organisatsioonid ja üksikisikud, kes soovivad teha koostööd vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks Eestis. EAPN Eesti tegevust toetab Avatud Eesti Fond.

EAPN Eesti võrgustiku poolt ühinevad pressiteatega järgmised organisatsioonid: Eesti Puuetega Naiste Ühing, Eesti Toidupank, Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühing, Nõmme Lastekaitse Liit, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Lastekaitse Liit, SA Dharma ja Sillamäe Lastekaitse Ühing.

Lisainfo:
Kärt Mere
EAPN Estonia mere@online.ee

“NOORED JA KOHALIK OMAVALITSUS – TEEL KOOSTÖÖ POOLE”

Lastekaitse Liit — Tue, 17 Jan 2012 08:23:05 +0000

Ida-Virumaa Noortefoorum

“NOORED JA KOHALIK OMAVALITSUS – TEEL KOOSTÖÖ POOLE”

17.02.2012 Jõhvi Kontserdimaja

17.02.2012 algusega kl 10:00 viib Sillamäe Lastekaitse Ühing läbi Ida-Virumaa Noortefoorumi „“Noored ja kohalik omavalitsus – teel koostöö poole“, mille eesmärgiks on edendada dialoogi ja koostööd noorte ja kohalike omavalitsusüksuste vahel ja motiveerida noori huvi tundma enda ümber toimuvast ja osalema otsustusprotsessides.

Noortefoorumi toimub Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt toetatud projekti „Co-management“ raames ja selle sisu on üles ehitatud co-managemendi teooria ja metoodika edendamisele läbi kolme alateema:

Noorte osaluskogud Ida-Virumaal
Kohaliku omavalitsuse koostöö koolidega noorte aktiivsuse edendamise nimel
MTÜde ja noorteühenduste kaasamine regionaalse arengu edendamisse.

Co-management on Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud noorte otsustusprotsessi kaasamise süsteem, mis edendab ja julgustab noori ja vanemaid koos töötama ja vastutust jagama ühiskondlikes institutsioonides ja projektides ning näeb noori kui tänaseid, mitte homseid kodanikke

Ida-Virumaa Noortefoorumi otsese tulemusena (kaasates kogu programmi raames toimunud eeltöö) valmib ka nn „Ida-Virumaa co-managemendi strateegia”, mille eesmärgiks on edendada noorte kaasatust ja koostööd noorte ja kohaliku omavalitsusüksuste vahel Ida-Virumaal.

Osalemiseks registreeri ennast veebilehel http://co-management.sscw.ee/index.php?id=10700 Registreerimine on avatud kuni 15.02.2012 Osalejatele on kaetud rikkalik toitlustamine ja materjalid. Ida-Virumaa piires organiseeritakse ka kaks tasuta bussiliini Jõhvini ja tagasi. OSALEMINE ON TASUTA!

Lisainfo: Tel: 55602993, 53417810

E-mail: info@sscw.ee

Web: http://co-management.sscw.ee

MTÜ Lastekaitse Liit e-pood

Lastekaitse Liit — Fri, 23 Dec 2011 10:17:45 +0000

MTÜ Lastekaitse Liit annab teada, et 23.12.2011-4.01.2012 ei postitata e-poe kaupa. Teie tellimused lähevad täitmisele alates 4.01.2012.

Vabandame ebamugavuste pärast!

MTÜ Lastekaitse Liit jõulusoovid

Lastekaitse Liit — Fri, 23 Dec 2011 10:07:25 +0000

Olgu vaikne jõulurahu

Sinu toas ja õuepeal.

Tulgu aasta kuhu mahub

tervist, õnne, kõike head!

MTÜ Lastekaitse Liit tänab oma koostööpartnereid, toetajaid ning soovime Teile kõigile rahulikke jõule ning teguderohket uut aastat!

E-poodi jõudsid müüki Lastekaitse Liidu jõulukaardid!

Lastekaitse Liit — Tue, 13 Dec 2011 13:22:16 +0000

E-poodi jõudsid müüki Lastekaitse Liidu jõulukaardid!

Toeta ajakirja Märka Last väljaandmist ja osta e-poest meie lustakad jõulukaardid!

Toredat jõuluootust soovides,

MTÜ Lastekaitse Liit

Jätkub projekt „Hea nõu lastega peredele“

Lastekaitse Liit — Thu, 01 Dec 2011 10:59:47 +0000

Eesti Advokatuur ja MTÜ Lastekaitse Liit leppisid kokku, et 2012. aastal jätkub heategevuslik nõustamisprojekt „Hea nõu lastega peredele“, mille raames advokaadid nõustavad pereõiguse vallas abivajajaid. Uuel aastal toimuvad tasuta nõustamised kolmapäeviti Tallinnas, Lastekaitse Liidu infokeskuses Märka Last (Tõnismägi 3). Nõustamised toimuvad eelneva registreerimise alusel.

„“Hea nõu lastega peredele“ on osutunud väga oodatud võimaluseks saada advokaatidelt professionaalset nõu pereõiguse vallas ning ainuvõimalik tee on projekti jätkamine. Selleks on advokaadid oma nõusoleku ka andnud. Tänaseks on nõu saanud ligi 350 inimest ja kõik need juhtumid on ühtlasi vaadeldavad kui võimalikud riigi õigusabi juhtumid, millele riik oleks nõustamiseks raha eraldanud, kuid mis tänu projektile said advokaatide poolt nõustatud pro bono ehk tasuta. Samas on mõnest juhtumist edaspidi saanud kohtuasi, kasutades ka riigi õigusabi võimalusi,“ ütles advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Voltenberg lisas, et Lastekaitse Liit ja Advokatuur peavad oluliseks ka lastekaitsealase teabe, eeskätt õiguslike teadmiste, laiema auditooriumini viimist. Samuti leidsid pooled, et advokaadid võiksid senisest veelgi aktiivsemalt osaleda lastekaitse teemasid ning perekonnaõigust ja sellega kaasnevaid küsimusi puudutavate seaduste, eeskätt nende eelnõude, mh uue lastekaitse seaduse, väljatöötamisel ja arutelul. Advokatuur jätkab ka Lastekaitse Liidu poolt väljaantava ajakirja „Märka Last“ toetamist – seda nii rahaliselt kui advokaatide poolt artiklite kirjutamisega õiguslikel teemadel.

MTÜ Lastekaitse Liit juht Alar Tamm rõhutas, et Lastekaitse Liit peab projekti jätkumist väga vajalikuks ning hindab kõrgelt Eesti Advokatuuri panust laste heaolu tagamisel. „Projekt “Hea nõu lastega peredele“ on heaks näiteks ja eeskujuks eri sektorite vahelisest efektiivsest koostööst.“ lisas Tamm.

2010. aastal nõustati kokku 165 inimest ning tänavu on Tallinnas nõustamisi läbi viidud 126 ning Tartus 42 korral. Kokku on „Hea nõu lastega peredele“ raames seni nõustatud ligi 350 inimest.

Valdav enamus nõustatavate probleemidest on seotud vanemate õiguste ja kohustustega laste suhtes, nagu näiteks lapse hooldusõiguse, elukoha ja elatisraha sissenõudmisega seonduv; teemaks on olnud ka isade õigused.

2011. aastal on abivajajaid nõustanud 12 advokaati: Tallinnas vandeadvokaadid Eva Tibar-Šuvalov, Maria Mägi, Maire Arm, Helina Luksepp, Ene Mõtte, Piret Simm, Ene Ahas; vandeadvokaadi vanemabid Kairi Pobbul, Helen Hääl ja Helen-Lumelille Tomberg; vandeadvokaadi abid Senny Pello ja Veronika Aunpu. Tartus nõustavad vandeadvokaadid Li Uiga ja Marian Priks.

Nõustamine keskendub perekonnaõigusele, mille alla kuuluvad näiteks laste õigused, vanemate kohustused suhetes lastega, samuti õigused ja kohustused erinevates peremudelites, üksikvanema õigused ja muud teemad. Nõustamine hõlmab ka perekonnaõigusega otseselt seonduvaid õigusvaldkondi. Nõustamisel tutvustatakse ka riigi õigusabi olemust ja pakutavaid võimalusi ning vajadusel abistab advokaat abitaotluste vormistamisel.

Nõustamise koht ja kontaktandmed:

Advokatuuri nõustamispäevad toimuvad Tallinnas kolmapäeviti kell 15-18 Lastekaitse Liidu infokeskuses Tallinnas, aadressil Tõnismägi 3, eelregistreerimisega telefonil 6311 128.

Lisainfo:

Kristel Voltenberg

Eesti Advokatuuri kantsler

Tel: 662 0665

E-post: kristel.voltenberg@advokatuur.ee

Eesti vihjeliin sai INHOPE liikmeks

Lastekaitse Liit — Wed, 30 Nov 2011 10:10:07 +0000

Roomas toimunud eri maade vihjeliine ühendava assotsiatsiooni INHOPE aastakonverentsil võeti ühenduse liikmeks Eesti vihjeliin www.vihjeliin.ee.

Eestis MTÜ Lastekaitse Liidu hallatav veebipõhine vihjeliin võimaldab teatada ebaseadusliku ja lastele ebasobiva sisuga veebilehtedest. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist kujutavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on alates vihjeliini avamisest selle aasta jaanuarist kuni käesoleva ajani vihjeliinile saabunud 458 teadet, millest 125 on sisaldanud viidet veebikeskkonnale, kus on esitatud laste seksuaalset ärakasutamist kujutavat materjali.

Euroopa Liidu programmi Safer Internet toetatud INHOPE asutati 1999. aastal ning hetkel on assotsiatsioonis 40 vihjeliini üle maailma. Ühenduse eesmärk on toetada ja edendada eri riikide vihjeliinide koostööd tõkestamaks laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali levikut internetis.

Interneti kiire areng ja levik on loonud meile kõigile uusi ja kasulikke võimalusi, kuid kahjuks on pea rohkem kui kahe miljardi internetikasutaja hulgas inimesi, kelle tegevus võrgus on ebasobiv või ohtlik lastele.

Eesti vihjeliin on osa projektist „Targalt internetis“, mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111, Politsei- ja Piirivalveamet ningSotsiaalministeerium. Projekti finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Lisainfo

Malle Hallimäe

Vihjeliini projektijuht

MTÜ Lastekaitse Liit

malle@lastekaitseliit.ee

63 111 28

Kõikidele lastele tasuta koolitoit kättesaadavaks

Lastekaitse Liit — Mon, 21 Nov 2011 15:01:17 +0000

MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et koolitoit peab olema riiklikult toetatud ja tagatud ning tasuta kättesaadav koostöös kohalike omavalitsustega haridussüsteemi kaudu kõikidele lastele kuni gümnaasiumi lõpuni.

Lapse arengut toetavat ja heaolu edendavat head väljakujunenud praktikat pole vaja muuta, küll aga peaks kaaluma võimalust tagada tasuta koolitoit lisaks kutsekoolile ka gümnaasiumi astmele. Tasuta koolitoiduga kindlustamine on lapse õiguste põhiküsimus ja pika ühiskondliku mõjuga otsus. Tasuta koolitoit kõikidele õpilastele on efektiivne ja parim võimalus terviseohtude ennetamisel ning omab tähendust iga lapse eest hoolitsemisel, seda jätkuvalt majanduslikult raskel ajal. Koolitoit on meile rahvusliku tähendusega ning tugevdab ühiskonna solidaarsustunnet lapse kasvukeskkonna tagamisel. Riigi taandumise korral laste kasvukeskkonna kujundamisel on kaotajaks laps ja ühiskonna sidusus tervikuna.

Riigi ülesanne koolitoiduga seonduvalt on hoida koolitoit koostöös omavalitsustega tsentraliseeritud doteerimise kaudu maksumuselt äärmiselt madalal, säilitades ja tagades toidu kvaliteedi ning portsjonite mahud ning kindlustades toidu kättesaadavuse kõikidele lastele lasteaias, põhikoolis, kutsekoolis ja gümnaasiumis. Koolis peavad saama toitlustatud kõik lapsed ning see on eelduslik alus tervislikele eluviisidele ja tervislike toitumusharjumuste kujunemisele. Tasuta koolitoit vähendab kulusid tervishoiule laste tervise (osaliselt laste ülekaalulisus) tugevdamise kaudu ning on piiranguteks rämpstoidu tarbimisel. Tasuta koolitoit ei pane lapsi konkureerima ebavõrdsetes olukordades lapsevanemate otsustest lähtuvalt, vaid riik koostöös omavalitsustega loob selleks lastele võrdsed võimalused. Koolitoit on osade laste jaoks ainuke soe toidukord päevas, mille võimaldamine kõikidele lastele tagaks perspektiivis uue põlvkonna parema tervise. Koolitoidu energiasisaldus ja toitaineline koostis on kujundatud Eesti toidu- ja toitumissoovituste baasil ning on pideva riikliku järelevalve all.

Järeldused:

- Hinnatõus on hammustanud ära olulise tüki tervislikust koolitoidust ja madal kehtestatud hind on ohuks koolitoidu kvaliteedile, mida näeb ette Sotsiaalministeeriumi määrus 15.01.2008.a. nr. 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis”.

koolitoidu maksumus täna on kehtestatud 2006.a. hinnaga 1,15 eurot, millest riik põhikoolis tasub 78 senti ( so. tooraine hind) ja omavalitsused tasuvad juurde 37 senti. Tegelikult on aga tooraine hinnad tõusnud ca 40-60 %, millest tulenevalt peaks tõusma ka koolitoidu tooraineks kokkuostetava toidu hankehind 40-60%
Võrreldes 2010 aasta oktoobriga (Eesti Konjunktuuriinstituut AS) on tarbijale märgatavalt kallinenud suhkur, või- juust, leib-sai ja hakkliha. Nii on suhkur 44,4%, või 15,8%, juust 10,5% ja hakkliha 11,4% kallim kui aasta tagasi. Leib kallines aastavõrdluses kauplustes 9,6% ja sai 5,5%. Liha ja lihatoodetest kallines aastaga hakkliha 11,4%, sealiha 7,1% ja broiler 1,5%.

- PRIA koolitoidu toetus piima kaudu on koolitoidule lisa

Ettepanekud:

- Vajalik on riigi kaudu koolitoidu kvaliteeti hinnata ja mõistlik on kaaluda «Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm » taaskäivitamist

- Riiklikul tasandil korraldada laste tasuta toitlustamine gümnaasiumiastmes

- Kehtestada koolitoidu maksumuseks 1,72 eurot, millest riik doteeriks 1,16 eurot ja omavalitsused 0,56 senti, tagades sellega vajadusel ka laste hommikuse toitlustamise ja toitlustamise pikal koolipäeval kaks korda.