Konkurss ise  on lihtne: Otsi poes ajakirja “Märka Last”. Sea see huvitavasse kompositsiooni ja tee kas või oma telefoniga kiire klõps. Pärast saada oma pilt meile ajakiri@lastekaitseliit.ee või läbi Facebooki.

Kõik tööd, mis saabuvad hiljemalt  15.maiks meile, lähevad Facebooki keskkonda üles ja kõik ajakirja sõbrad saavad ise välja valida võitja! Parimale pildistajale on auhinnaks kunstialbum “Laps loob maailma: Laps eesti lasteraamatut illustratsioonidel”!

Head klõpsutamist!

“Märka Last” Facebook  

Aastal 2012 on vähenenud summad, mida planeeritakse kulutada laste suvelaagrite ja teiste suvetegevuste rahastamiseks. Selline kokkuhoid mõjutab eelkõige vaesusriskis või vaesuses elavate laste võimalusi.

Lastekaitse Liit palub riiki ja kohalikke omavalitsusi leida lisaraha, suurendamaks riskirühma laste võimalusi suvelaagrisse pääseda. Samuti kutsume üles iga Eesti täiskasvanut aitama sisustada laste suve mis tahes vabatahtlike lastesõbralike toimingute kaudu, töötades rõõmuga laste heaks ja koos lastega ka väljaspool oma peret. Palume kogukondi pakkuda lastele suveks võimalikult rohkem tasuta ühistegevusi. Märkame ja aitame last, et saabuv suvi oleks tema jaoks parim. Panustame oma aega, oskusi ja teadmisi laste ajaveetmisvormidesse!

MTÜ Lastekaitse Liit

MTÜ Lastekaitse Liit võttis laupäevasel üldkogul kokku 2011.a. aasta tulemused ja seadis uued sihid laste õiguste tagamise edendamisel. Eelnev tegevusaasta oli algatusterohke, oodatud olid koolitused alushariduse õppekava edendamisel ja kiusamise ennetamiseks, ning erinevate kiusamisennetuslike meetodite rakendamine lasteaias ja koolis. Laienes rahvusvaheline koostöö ja algatused vabatahtliku lastekaitseliikumise edendamisel. Ajakirja „Märka Last” kevad- ja sügisnumber said palju positiivset tagasisidet.

Aastal 2011 oli Lastekaitse Liidu fookuses laste vaesuse leevendamine (sh: AEF´i toetatud lastelaagrid 500 Ida-Virumaa toimetulekuraskustes oleva pere lapsele), interneti turvalisus (Euroopa Komisjoni projekt „Targalt internetis“) ja vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus (projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“ on tänaseks laienenud 84 lasteaeda üle Eesti, kaasates 2016 last).

Lastekaitse Liidu vanematekogu ettepanekul ja liikmete heakskiidul seati üldkogul presidendikandidaatidena  üles Ene Tomberg ja Loone Ots. Salajasel hääletusel sai enam hääli ning osutus valituks Loone Ots. Ametisse astuv president rõhutas oma sõnavõtus: „Kaitseme ühiseid väärtusi, edendades laste õigusi ja kärpides laste vaesust!“

Lastekaitse Liidu president valitakse 3-aastaseks perioodiks. Vabatahtlikus töös on presidendi ülesandeks organisatsiooni üldjuhtimine, organisatsiooni visiooni hoidmine ja edasiarendamine, laste heaolu ja lastekaitse liikumise edendamine.

Üldkogul MTÜ Lastekaitse Liit auliige ja endine president Leo Tamm sõnas: „Lapsed on meie kallim vara aga seda vara tuleb osata hoida ning „maa soolaga” juurde kasvatada, mis tähendab meie tugevat peret ja inimesi, kellele ühised väärtused olulised ja elus tähtsad. Kui väärtused ühiskonnas pole paigas, siis tekivad lõhed, saab alguse vägivald ja ülekohus.”

MTÜ Lastekaitse Liit taasloodi 2. oktoobril 1988.a., Viljandis, olles aastatel 1918-1940 tegutsenud Eesti Lastekaitse Ühingu õigusjärglane. Lastekaitse Liidu liikmeskonda kuulub 33 juriidilist isikut (lastekaitse ühingut, seltsi või klubi), kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk ja tegevuse põhisuunad on sarnased ja kooskõlas Lastekaitse Liidu eesmärgi, tegevuse põhisuundadega ning kes soovivad arendada lastekaitsealast tegevust.

Pressiteate koostas

Alar Tamm

Lastekaitse Liidu juhataja

MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu, Paadi 5. Algusega 11.00

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab lasteombudsmani nii olulise ja vajaliku teema, kui laste vaesus, süvaanalüüsi kaudu päevakorda tõstmise eest.

MTÜ Lastekaitse Liit on antud teemale aastate vältel järjepidevalt tähelepanu juhtinud (koolitoit, toimetulekutoetuse tõstmise vajalikkus, tervistav suvepuhkus, varajane märkamine, tugiisikuteenus, kohustuslik arstlik kontroll jne). On hea meel tõdeda, et Lastekaitse Liidu pikaaegsel ärgitusel ja initsiatiivil võeti Riigikogus 08.04.2010 olulise tähtsusega riikliku
küsimusena arutelu alla teema „Võitlus laste ja noorte vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega“, kus ühe ettepanekuna nähti mh toimetulekutoetuse tõstmist, pöörates rohkem tähelepanu ka toimetulekupiiripealsetele peredele, kes on kõige keerulisemas olukorras, kuna seoses asjaoluga, et nad statistiliselt ei kvalifitseeru toimetulekutoetuse saajaks, ei ole neil võimalus saada ka vastavaid toetavaid sotsiaalteenuseid.

MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et laste olukorra parandamiseks on vajalik erinevates valdkondades ja otsustustasanditel tegutsejate koostöö ja ühine pingutus. Nõustume lasteombudsmaniga, et oluline on, et abi jõuaks otse lapseni. Seejuures iga lapseni, hoolimata tema elukohast.

Toetame lasteombusmani poolt koostatud ülevaates „Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes“ toodud ettepanekuid, olles ka ise korduvalt antud teemadele tähelepanu juhtinud.

Teenuste korralduse ja täiendavate teenuste puhul tuleb siiski silmas pidada kohalike omavalitsuste haldusvõimekust. Teenuste sisu, kvaliteet ja teenuse jõudmine abivajajani sõltub mh millised on omavalitsuse majanduslikud võimalused. See omakorda sõltub sellest, kui oluliseks erinevaid sotsiaalprobleeme omavalitsuse juhtkonnas peetakse, võrreldes teiste omavalitsuse vastutusvaldkondadega. Eelkõige piiravad rahalised võimalused aga teenuste arendamist ja uute, omavalitsuses mitte pakutavate teenuste väljatöötamist. Teenuse osutamist võib piirata ka tööjõuressursi vähesus (lastekaitsetöötajate puudumine, ülekoormatus), mis kaudselt viitab siiski rahanappusele KOV´is. Samas Riigikohus selgitas 16. märtsi 2010.a lahendi nr 3-4-1-8-09 punktis 67 järgmist: „Nii näiteks ei ole PS § 28 mõtte kohaselt aktsepteeritav olukord, kus peamiste sotsiaalsete põhiõiguste tagatus on osas, milles selle eest vastutab kohalik omavalitsus, riigi erinevates piirkondades olulisel määral varieeruv /…/.“

Eeltoodud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi erinevusele on viidatud ka ülevaates toodud ettepanekutes. Samas riiklikult korraldatud kompetentsikeskuste loomine antud juhul kohalike omavalitsuste haldussuutlikust ei parandaks, kui majanduslikud võimalused ei muutu. Riigikontrolli värske audit näitab, et riigil tuleks välja selgida teenuste mõistlik tase, mida kohalik omavalitsus on kohustatud inimestele tagama – ning kehtestada teenusestandardid. Teenuste osutamise võimekuse pinnalt saab seejärel teha põhjendatud muudatusi halduskorralduses, mida teenuse kvaliteedi parandamine ilmselt eeldab.

Ülevaates on rõhutatud, et rahalised toetused ei pruugi alati jõuda abivajajateni. Üheks probleemiks, miks rahalised toetused ei jõua lasteni, on Eestis kehtiv peretoetuste jäik süsteem. Peretoetusi makstakse meil pelgalt formaalsete tunnuste (ema, isa, laps) järgi. Näiteks põhjanaabrid soomlased käsitlevad perena ja maksavad lapsetoetusi lähtuvalt reaalselt koos elavatest pereliikmetest ehk peretoetusi saavad kõik koos elavad pereliikmed (umbes nagu meil leibkond), sõltumata sellest kas naine ja mees on omavahel abielus või mitte ja kas neil on ühiseid lapsi või elavad peres näiteks naise lapsed eelmisest abielust ja /või mehe lapsed eelmisest abielust. Kui meil elavad vabaabielus mees ja naine, kellel on kummalgi 2 last, siis Eesti seaduste järgi nad paljulapseline pere pole, Soome seaduste järgi aga küll (st. nad ei saa näiteks suuremat peretoetust 3-da lapse pealt, mida Eesti seadus võimaldaks kui neid käsitletaks ühe perena).

Sama teemat toetab näide puudega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest. Nimelt on seadusandja näinud ette ka ühe toetuse liigi – “puudega vanema toetus” - puudega lapsevanemale st kui inimesel endal on puue. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 9 lg 1 kohaselt last üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping, puudega üksikvanemale, last üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale, last üksi kasvatavale puudega eestkostjale või ühele puudega abikaasadest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Hetkel kehtiv seadus näeb ette, et puudega vanema toetust makstakse abikaasale. Perekonnaseadus ei sätesta vabaabielu mõistet ning seega on perekonnaseaduse kohaselt abikaasa staatus vaid seaduslikus abielus oleval inimesel. Tekib situatsioon, kus mõlemad lapse vanemad on puudega ja kasvatavad koos oma last, kuid pole abielus ja vabaabielus olevatele puudega inimestele puudega vanema toetust määrata ei saa. Samas ametlikult abielus olevale puudega vanemale makstakse kehtiva seaduse kohaselt toetust ka juhul kui teine abikaasa pole puudega.

Ettepanekuna lähtuda pere käsitlemisel edaspidi konkreetsest olukorrast st pere moodustavad need isikud, kes faktiliselt koos elavad ja kasvatavad koos lapsi, aga mitte ainult formaalsetest alustest st peretoetustele on õigustatud need, kes on ametlikult abielus, hoolimata kas nad ka seejuures koos elavad ja lapsi kasvatavad.

MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et riigi raha kasutamine peab olema inimkeskne, õiglane, teadmistepõhine, tulemuslik ning läbipaistev. Seega plaanib Lastekaitse Liit rahvusvahelise projekti raames keskenduda 2013-2015 lastega seotud eelarvete analüüsile (children in budget), et selgitada välja lubatu (strateegiad, arengukavad, valimislubadused), seaduste ja rahvusvaheliste lepingutega tulenevad kohustused (nt. LÕK) ja elluviidud tegevused, ning jaotatud eraldised.

Oleme valmis oma ettepanekut vajadusel täiendavalt selgitama. Igakülgsele koostööle lootma jäädes.

Lugupidamisega,
Alar Tamm
MTÜ Lastekaitse Liit juhataja

Ümarlaual „Laste vaesus – otsime lahendusi!“ tutvustas lasteombudsman ülevaadet laste vaesusest Eestis. Ümarlaua korraldamisega soovis lasteombudsman juhtida tähelepanu laste vaesusega kaasnevatele probleemidele ning pakkuda võimalust spetsialistide ja otsustajate ringis ühiselt neile probleemidele lahendusi otsida. Ümarlauale olid palutud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, sotsiaalminister, regionaalminister, haridus- ja teadusminister, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, ülikoolide ja kolmanda sektori esindajad.

All manuses lisatud ümarlaua kokkuvõte annab lühikese ülevaate laste vaesusega seotud probleemidest, lasteombudsmani ettepanekutest laste vaesuse leevendamiseks, ümarlaual osalejate tagasisidest lasteombudsmani ettepanekutele ning osalejate esitatud täiendavatest ettepanekutest ja arvamustest.

Lasteombudsman Indrek Tederi hinnangul on laste vaesus tõsine probleem, millega tuleb tegeleda kohe. Kõigile Eestis kasvavatele lastele tuleb tagada arengut toetav ja turvaline kasvukeskkond. Lahendused peavad olema suunatud lapsele ning toetama tema arengut. Seejuures on lahenduste puhul oluline mõelda läbi nii nende otsesed kui ka kaudsed mõjud. Laste absoluutsest vaesusest väljaaitamisega tuleb tegeleda järjepidevalt ja läbimõeldult.

Eristada tuleb meetmeid, mille rakendamine vajab põhjalikumat analüüsi ja pikemaajalist planeerimist (nt laste- ja peretoetuste süsteemi ümberkujundamine) ning meetmeid, mis on praktikas juba häid tulemusi andnud ning mida saaks rakendada kohe (nt koolitoidu ja huvihariduse kättesaadavus kõigile lastele, transpordiprobleemi lahendamine jne). Enne põhjalike muudatuste läbiviimist, nagu laste- ja peretoetuste süsteemi ümberkujundamine, tuleks kindlasti läbi viia senise süsteemi mõjuanalüüs, et välja selgitada olemasoleva süsteemi nõrkused ja tugevused.

Samuti tuleks juba olemasolevaid meetmeid praktikas efektiivsemalt rakendada. Vaesuses olevate laste olukorda aitaks kindlasti parandada see, kui perest eraldi elavalt vanemalt elatise saamine oleks senisest hõlpsam; kui juba olemasolevad peredele ettenähtud tugiteenused oleksid ühtlaselt kättesaadavad; samuti see, kui juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine lastekaitse- ja sotsiaaltöös oleks kõikjal Eestis tagatud.

Kohe saaks tõhustada nii omavalitsuste vahelist infovahetust abi vajavatest peredest, kes on elukohta vahetanud kui ka omavalitsuste koostööd laste ja perede transpordiprobleemide lahendamisel. Kohe saaks teha teavitustööd lapse abivajaduse varase märkamise ja sellest teadaandmise olulisusest ning seeläbi tagada õigeaegne info jõudmine lastekaitsetöötajani, kes saab last ja peret aidata. Lapse abivajaduse õigeaegset märkamist ja sellekohase informatsiooni jõudmist lastekaitsetöötajani saaks parandada koolieelses eas lastele regulaarse kohustusliku arstliku kontrolli sisseseadmisega.

Puuduses olevatele lastele vähemalt ühte sooja toidukorda päevas peaks samuti saama võimaldada kohe. Kõigi laste elementaarsed vajadused peavad olema kaetud ja sellega ei saa viivitada. Kas olukorra lahendaks kõigile lastele tasuta koolitoidu pakkumine lasteaiast gümnaasiumi lõpuni koos koolivaheaegadel sooja toidu saamise võimalusega või tagada tasuta koolitoit lasteaiast gümnaasiumi lõpuni üksnes neile, kelle vanemad seda lastele võimaldada ei suuda, või lahendada olukord mingil muul moel – see on seadusandja otsustada.

Samuti on lõppkokkuvõttes seadusandja otsustada kõikide ümarlaual tehtud ettepanekute saatus. Samas on selge, et rahvusvahelistest inimõigustealastest konventsioonidest ja põhiseadusest tulenevate riigi kohustuste täitmiseks ja ka riigi helge tuleviku kindlustamiseks tuleb konkreetseid samme laste vaesuse leevendamiseks astuda ja seda tuleb teha viivitamata.

Lasteombudsman Indrek Teder saatis 26. aprillil ümarlaua kokkuvõtte kõigile osalejatele ningpalus Riigikogu sotsiaalkomisjonilt, sotsiaalministrilt, haridus- ja teadusministrilt, regionaalministrilt, Eesti Linnade Liidult ja Eesti Maaomavalitsuste Liidult seisukohta ümarlaua kokkuvõttes toodud õiguskantsleri ja teiste osalejate ettepanekutele. Samuti palus Indrek Teder välja tuua konkreetsed sammud, mida võetakse reaalselt ette laste vaesuse leevendamiseks.

Jaana Padrik

õiguskantsleri avalike suhete nõunik

jaana.padrik@oiguskantsler.ee

GoAdventure paneb välja 10 auhinda 2012.aasta suvel Lastekaitse Liidu Remniku õppe-ja puhkekeskuse 3-s suvelaagri vahetuses viibivatele lastele.

Auhindadeks on 10 turismituusikut Türgi Vabariiki Side kuurorti AI 5 tärni hotelli Porto Azzurro Delta kuupäevadel 02.-09.10.2012 (7 päeva).

Auhinna pälvinud lapsed sõidavad reisile grupina koos 2 saatjaga.

Auhinna saajad valitakse välja sõltumatu žürii poolt laagrivahetuse jooksul toimuvate erinevate konkursside ja võistluste käigus.

]]> http://www.lastekaitseliit.ee/2012/04/aprilli-alguses-solmiti-koostooleping-mtu-lastekaitse-liit-ja-reisikorraldaja-goadventure-vahel/feed/ 0