Kiviaeg kaob, headus jääb

28. March 2016

Loone Ots

MTÜ Lastekaitse Liit president

 

Viktor Vassiljev õigustas evolutsiooniteooriaga muuhulgas koolivägivalda. Olles andnud Hippokratese vande, leiab ta nüüd, riigikogu liikmena, et tõotus võidelda inimelu eest on aegunud. Vassiljevi „evolutsiooni“ järgi ei tohiks me ju arstiabi anda: haigeks jäävad liigi nõrgemad isendid ja kui nad kärvavad, muutub liik tugevamaks.

Endine hippokrateslane vajab tähelepanu. Ta on sellega harjunud ja soovib liikuda eakatele suunatud tervisenõuandeist kaugemale. Nõustada, kuidas saavutada paremat ühiskonda. Nii hästi kui oskab ja nagu sülg suhu toob.

Rumalus ja edevus ei ole Eestis seni karistatavad. Meil on demokraatia. Me üritame oponendiga dialoogi, pakume rusikaõiguse asemel sõbrakätt, selgitame ja suunamme vastast sõnadega. Veel parem lahendus oleks Vassiljev tähelepanuta jätta, ignoreerida provokatsiooni ja jätta isehakanud Hersotratos (legendi järgi maailmaime Artemise templi mahapõletaja, kes soovis selle ühiskonnavastase teoga oma nime ajalukku jäävustada) koos kõigi vaadetega Nõmme raadiosse.

Ühiskond paraku ei tohi seda teha. Sulgedes silmad, kõrvad ja suu koolivägivalda õigustava sõnavõtu ees on seadusevastane. Eestis kehtib ÜRO lapse õiguste konventsioon. See keelab rünnata lapse au ja head mainet ehk siis sõnalise vägivalla lapse vastu, toimugu see kodus, koolis või mujal ja olgu kiusajaks vanem või ea/klassikaaslane. Keelab riivata ka vaimse või kehalise puudega lapse, st, Vassiljevi libadarvinismi järgi ebavajalike ning mõttetute liigiohustajate, väärikust. Keelab teha lapsele kehaliselt haiget. Ka teise lapse käe läbi.

Kooli kohta ütleb konventsioon: „Osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele“ Haridus on suunatud „inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele… lapse ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas mõistmise, rahu, sallivuse… sõpruse vaimus“. Ja kõige tähtsam: osalisriigid, niisiis ka meie Eesti, peavad tagama, et ükski laps ei satuks julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ohvriks.

Osundatu on tegelikult kirjas nii Eesti põhiseaduses kui ka kitsamalt lastekaitseseaduses. Iga riigikogu liige on kohustatud tundma vähemalt põhiseadust, mille alusel riik ehk tema tööandja toimib. Vastandades ennast headuse, sallivuse ja sõbralikkuse põhimõttele, rikub Vassiljev ühiskondlikku lepingut. Eriti niru, et just lapse heaolu ohustades.

Darwin elas 19. sajandil. Ta ei olnud kunagi käinud Antarktikas. Ka mesilaste elu polnud tema põhivaldkond. Nii pingviinide kui mesilindude puhul on teadlased tuvastanud selge koostöö, kus elukardetavas külmas ei jäeta nõrgemaid isendeid parve või sülemi servale hukkuma, vaid vahetatakse kohti, proovitakse üksteist aidates kõik asurkonna liikmed ellu jätta.

Vassiljevi juhtum taandubki sellele, kas näha inimest nagu looma või nagu liiki, kelle vaimse arengu tase on kõrgem kui loomadel. Viimasel juhul on meil oma arengu taseme tõttu võimalus ja õigus sõlmida omavahel ühiskondlikke leppeid. Vabas riigis on nende lepete seas näiteks õigus sõnavabadusele – teatud piirini, kus see hakkab kellegi teise õigusi rikkuma ja seetõttu kehtivaid väärtusi ohustama.

Ühegi koolivägivalla uuringu uurimisalused pole kinnitanud, et on koolivägivallast ükskõik millist kasu saanud. Veel aastakümneid hiljem väidavad täiskasvanud, et koolis kogetud vägivald on teinud neid õnnetuks nii kooli ajal kui ka palju hiljem. Et seda on halb isegi meenutada. Et nad oleks õppinud või treeninud või suhelnud või ühiskonnastunud paremini, kui nad ei oleks koolis vägivalda kogenud. Et nad ise muutusid vägivaldseks, sest tahtsid ennast kas või nooremate-nõrgemate piinamise kaudu tugevamatega võrdsena tundma.

See ei ole areng, ei darvinistlik ega isegi mitte „darvinistlik“. See on valusalt kadunud võimalus olla vaba ja rõõmus. Olenevalt vägivalla määrast ja ohvri isiksusest võib ühiskond saada kas allaheitliku ja kuuleka orja või uue vägivallatseja. Kahe äärmuse vahele jääb veel kirju spekter: passiivsed, neurootilised, depressiivsed, eraklikud… Igatahes mitte igakülgselt arenenud küpsed ning vastutusvõimelised kodanikud, nagu kooli eesmärk seda näeb ja maksumaksja loodab. Äkki nad ongi siis „absoluutselt saamatud, küündimatud ja lollid“, nagu Vassiljev ühiskonna miinusliikmeid kirjeldab. Aga me ei taha ju sellist taaka teadlikult koolis toota?

Euroopa elab raskeid aegu. Kuid kiviaeg on meie jaoks lõplikult läbi. Õhtumaade põhiväärtused, nagu headus ja nõrgema toetamine, kehtivad täna ja maailma pingeid arvestades isegi topelt. Eriti rangelt peame õpetama headust oma lastele. Pere ja temaga käsikäes kool peavad tulevase kodaniku ühiskonnastama. Kõik suured ja kõik lapsed peavad üksteist austama ja vastavalt käituma. Koolikeskkond peab olema vägivallast puhas. See on ideaal, mille poole peame püüdlema kogu jõust. Ükski täiskasvanu ei tohi seda sõnumit ähmastada. Kutsun riigikogu liiget Viktor Vassiljevit üles koolivägivalda õigustanud sõnade pärast vabandama.