„Laste vaesus – otsime lahendusi!”
27. aprill 2012Õiguskantsler Indrek Teder lasteombudsmanina koostas kokkuvõtte 6. märtsil 2012 Õiguskantsleri Kantseleis toimunud lasteombudsmani ümarlauast „Laste vaesus – otsime lahendusi!“. Indrek Teder palus Riigikogu sotsiaalkomisjonilt, sotsiaalministrilt, haridus- ja teadusministrilt, regionaalministrilt, Eesti Linnade Liidult ja Eesti Maaomavalitsuste Liidult seisukohta ümarlaua kokkuvõttes toodud õiguskantsleri ja teiste osalejate ettepanekutele. Samuti palus õiguskantsler välja tuua konkreetsed sammud, mida võetakse reaalselt ette laste vaesuse leevendamiseks.
Ümarlaual „Laste vaesus – otsime lahendusi!“ tutvustas lasteombudsman ülevaadet laste vaesusest Eestis. Ümarlaua korraldamisega soovis lasteombudsman juhtida tähelepanu laste vaesusega kaasnevatele probleemidele ning pakkuda võimalust spetsialistide ja otsustajate ringis ühiselt neile probleemidele lahendusi otsida. Ümarlauale olid palutud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, sotsiaalminister, regionaalminister, haridus- ja teadusminister, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, ülikoolide ja kolmanda sektori esindajad.
All manuses lisatud ümarlaua kokkuvõte annab lühikese ülevaate laste vaesusega seotud probleemidest, lasteombudsmani ettepanekutest laste vaesuse leevendamiseks, ümarlaual osalejate tagasisidest lasteombudsmani ettepanekutele ning osalejate esitatud täiendavatest ettepanekutest ja arvamustest.
Lasteombudsman Indrek Tederi hinnangul on laste vaesus tõsine probleem, millega tuleb tegeleda kohe. Kõigile Eestis kasvavatele lastele tuleb tagada arengut toetav ja turvaline kasvukeskkond. Lahendused peavad olema suunatud lapsele ning toetama tema arengut. Seejuures on lahenduste puhul oluline mõelda läbi nii nende otsesed kui ka kaudsed mõjud. Laste absoluutsest vaesusest väljaaitamisega tuleb tegeleda järjepidevalt ja läbimõeldult.
Eristada tuleb meetmeid, mille rakendamine vajab põhjalikumat analüüsi ja pikemaajalist planeerimist (nt laste- ja peretoetuste süsteemi ümberkujundamine) ning meetmeid, mis on praktikas juba häid tulemusi andnud ning mida saaks rakendada kohe (nt koolitoidu ja huvihariduse kättesaadavus kõigile lastele, transpordiprobleemi lahendamine jne). Enne põhjalike muudatuste läbiviimist, nagu laste- ja peretoetuste süsteemi ümberkujundamine, tuleks kindlasti läbi viia senise süsteemi mõjuanalüüs, et välja selgitada olemasoleva süsteemi nõrkused ja tugevused.
Samuti tuleks juba olemasolevaid meetmeid praktikas efektiivsemalt rakendada. Vaesuses olevate laste olukorda aitaks kindlasti parandada see, kui perest eraldi elavalt vanemalt elatise saamine oleks senisest hõlpsam; kui juba olemasolevad peredele ettenähtud tugiteenused oleksid ühtlaselt kättesaadavad; samuti see, kui juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine lastekaitse- ja sotsiaaltöös oleks kõikjal Eestis tagatud.
Kohe saaks tõhustada nii omavalitsuste vahelist infovahetust abi vajavatest peredest, kes on elukohta vahetanud kui ka omavalitsuste koostööd laste ja perede transpordiprobleemide lahendamisel. Kohe saaks teha teavitustööd lapse abivajaduse varase märkamise ja sellest teadaandmise olulisusest ning seeläbi tagada õigeaegne info jõudmine lastekaitsetöötajani, kes saab last ja peret aidata. Lapse abivajaduse õigeaegset märkamist ja sellekohase informatsiooni jõudmist lastekaitsetöötajani saaks parandada koolieelses eas lastele regulaarse kohustusliku arstliku kontrolli sisseseadmisega.
Puuduses olevatele lastele vähemalt ühte sooja toidukorda päevas peaks samuti saama võimaldada kohe. Kõigi laste elementaarsed vajadused peavad olema kaetud ja sellega ei saa viivitada. Kas olukorra lahendaks kõigile lastele tasuta koolitoidu pakkumine lasteaiast gümnaasiumi lõpuni koos koolivaheaegadel sooja toidu saamise võimalusega või tagada tasuta koolitoit lasteaiast gümnaasiumi lõpuni üksnes neile, kelle vanemad seda lastele võimaldada ei suuda, või lahendada olukord mingil muul moel – see on seadusandja otsustada.
Samuti on lõppkokkuvõttes seadusandja otsustada kõikide ümarlaual tehtud ettepanekute saatus. Samas on selge, et rahvusvahelistest inimõigustealastest konventsioonidest ja põhiseadusest tulenevate riigi kohustuste täitmiseks ja ka riigi helge tuleviku kindlustamiseks tuleb konkreetseid samme laste vaesuse leevendamiseks astuda ja seda tuleb teha viivitamata.
Lasteombudsman Indrek Teder saatis 26. aprillil ümarlaua kokkuvõtte kõigile osalejatele ningpalus Riigikogu sotsiaalkomisjonilt, sotsiaalministrilt, haridus- ja teadusministrilt, regionaalministrilt, Eesti Linnade Liidult ja Eesti Maaomavalitsuste Liidult seisukohta ümarlaua kokkuvõttes toodud õiguskantsleri ja teiste osalejate ettepanekutele. Samuti palus Indrek Teder välja tuua konkreetsed sammud, mida võetakse reaalselt ette laste vaesuse leevendamiseks.
Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik